Looduslik mineraalvesi on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veehaarde kaudu.
Looduslik mineraalvesi erineb tavalisest joogiveest:
- koostise järgi ning iseloomuliku mineraalainete, mikroelementide või muude koostise komponentide sisalduse poolest; kus kohane, ka erilise toime alusel;
- loodusliku puhtuse järgi;
- omaduste stabiilsena püsimise alusel tänu vee maa-alusele päritolule ja igasuguse reostusohu eest kaitstusele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ ning Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ kohaselt võib looduslikku mineraalvett turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena.
Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. Eestis tunnustab Terviseamet loodusliku mineraalvett.
Õiguslikud alused
Loodusliku mineraalvee tootja kohustus tuleneb järgmistest õigusaktidest:
- Veeseadus
- sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“.
Nõuded esitajale
Mineraalvee allika võib kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et vesi vastab mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on antud veeluba (või teise riigi mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba). Mineraalvett peab villima veevõtukohas. Kuna mineraalvee iseloomulikud koostisosad peavad jääma muutumatuks päritolukohast kuni lõpptarbijani, ei tohi ammutatud vett töödelda. Lubatud on kasutada vaid üksikuid mineraalvee töötlemise meetodeid, näiteks süsihappegaasi lisamine või lenduvate või ebasoovitavate koostisosade eemaldamine (üksnes juhul, kui see ei muuda vee koostist oluliste komponentide suhtes, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused).
Loodusliku mineraalvee ammutamiseks tuleb saada Keskkonnaametilt keskkonnaluba veeseaduse ja keskkonnaministri määrus(t)e nõuete alusel.
Loodusliku mineraalvee tootmine ehk kõik tehase protsessid peavad vastama rangetele toiduohutuse eeskirjadele. Loodusliku mineraalvee tootjad (nagu kõik toiduga tegelevad ettevõtted) peavad taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba. Põllumajandus- ja Toiduamet on pädev asutus, kes tunnustab toidukäitlemise ettevõtet ning teeb järelevalvet toiduseaduse ja veeseaduse alusel. Enne Terviseametis loodusliku mineraalvee tunnistamismenetluse alustamist peab ettevõtte olema Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kontrollitud ning tegevusluba väljastatud.
Loodusliku mineraalvee tunnustamise taotlemine
Loodusliku mineraalvee kvaliteedile esitatakse rida nõudeid, mille täitmist kontrollitakse põhjalikult loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse käigus. Vesi peab pärinema maa-alustest saastamata leiukohtadest, olema looduslikult puhas ning mikrobioloogiliselt ohutu. Samuti peab mineraalsoolade koostis vees olema stabiilne. Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse käigus hinnatakse eelpool toodud kriteeriumite täitmist ning hindamise tulemusel väljastatakse otsus.
Vee tunnustamiseks looduliku mineraalveena tuleb esitada Terviseametile:
- kirjaliku taotluse (vabas vormis) tunnustamismenetluse läbiviimiseks
- sotsiaalministri määrusega „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ nõutavad dokumendid
- märgistuse näidis
Riigilõivu tasumine
Loodusliku mineraalvee tunnustamise menetluse eest, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest, tunnustamisotsuse väljastamise ja selle kehtivuse pikendamise eest ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse käigus tuleb tasuda:
- Loodusliku mineraalvee taotlemise raames riigilõivu Riigilõivuseaduse §293 lõike 1 järgi 415 eurot tunnustamismenetluse alustamiseks.
- Veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest riigilõivu 685 eurot.
- Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest riigilõivu 80 eurot. Lisaks sellele peab loodusliku mineraalvee tootja tasuma majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi Terviseameti kahel esindajal, kes on seotud loodusliku mineraalvee veevõtukoha, allika, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamisega. Nimetatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui Terviseamet peab tegema kulutusi, mis ei ole kaetud riigilõivuga ühendusevälise riigi maapõue mineraalvee tunnustamise menetluse raames.
Piiriülene tegutsemine
Juhul kui ettevõte soovib oma looduslikku mineraalvett turustada teises Euroopa Liidu liikmesriigis, on vajalik et kõnealusel looduslikul mineraalveel on kehtiv tunnustamise otsus ning toote nimi ja teised andmed on leitavad Euroopa Komisjoni poolt ajakohasena hoitud toodete nimekirjas. Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste poolt tunnustatud looduslike mineraalvete nimekirjaga on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.