Ettevõtte saneerimine on abinõude rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks: tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimine on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kelle majandustulemusi võiksid teatavad ümberkorraldused – uued hankevõimalused, töötajate vähendamine, uute turgude leidmine jms – paremaks muuta.
Saneerimismenetluse algatamine
Saneerimismenetlus on mitmeetapiline. Menetlust on võimalik läbi viia eraõigusliku juriidilise isiku suhtes.
Saneerimise algatamiseks peab ettevõtja maakohtule esitama saneerimisavalduse, kus ta annab selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhjendab, miks ettevõte vajab saneerimist ja et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
Avaldusele tuleb lisada:
- eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne;
- ülevaade ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest;
- võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga.
Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta.
Kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, tehtud on kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine või ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat, kohus saneerimismenetlust ei algata.
Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka saneerimismenetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati.
Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud. Kui kohus on nimetanud mitu saneerimisnõustajat, kuid ei ole nende ülesannete jaotust kindlaks määranud, täidavad saneerimisnõustajad ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel ja teevad igakülgset koostööd saneerimismenetluse läbiviimisel.
Kes võib tegutseda saneerimisnõustajana, saate lugeda lähemalt saneerimisseaduse § 15.
Ettevõtjal on kohustus anda kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega, ning osutada saneerimisnõustajale abi tema ülesannete täitmisel. Kui ettevõtja nimetatud kohustusi ei täida, lõpetab kohus saneerimismenetluse.
Saneerimismäärus
Kui saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud, algatab kohus ettevõtja avalduse alusel saneerimismenetluse määrusega, kus märgitakse muu hulgas:
- saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed;
- saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg;
- saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg (tähtaeg ei või olla pikem kui 60 päeva);
- ettevõtja poolt deposiidina tasutav summa saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks ning selle maksetähtaeg.
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on järgmised:
- kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks;
- viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni;
- asja läbivaatav kohus võib ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel esitatud nõue või elatise tasumise nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud;
- kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni.
Saneerimisnõustaja teavitab viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on.
Saneerimiskava
Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava, kus peab muu hulgas sisalduma:
- ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse;
- ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist;
- saneerimiskava täitmise tähtaeg;
- rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus;
- saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.
Vähemalt kaks nädalat enne saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja lõppu toimetatakse saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks.
Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata, arvestades saneerimisseaduses ettenähtud korda.
Saneerimiskava kinnitab või jätab kinnitamata kohus, kinnitada on võimalik nii võlausaldajate poolt vastuvõetud kui vastuvõtmata saneerimiskava. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel lõpetab kohus saneerimismenetluse.
Saneerimiskava täitmine ja menetluse lõppemine
Saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Saneerimiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole saneerimisteadet ega saneerimiskava projekti tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud või kes muul viisil ei ole saneerimismenetluse toimumisest teadlik.
Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib. Kohtutäitur jätkab saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava ei kehti.
Saneerimiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida saneerimiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi edasi esialgse õigussuhte järgi.
Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse.
Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teeb saneerimisnõustaja. Saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla.
Saneerimismenetluse ajal säilitab võlgnik oma varade käsutusõiguse.
Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.
Lähemalt saab saneerimise kohta lugeda Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.