Maksejõuetus on olukord, kus füüsiline või juriidiline isik (võlgnik) ei suuda maksta enda võlgasid. Maksejõuetu saab olla ka pärandvara. Pankrot on võlgniku suhtes kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
Füüsilise isiku maksejõuetus
Kui isik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega, siis saab ta esitada kohtule maksejõuetusavalduse, kas
- pankroti väljakuulutamiseks või
- pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või
- võlgade ümberkujundamiseks.
Võlgnikest abikaasad või registreeritud elukaaslased saavad esitada ühise maksejõuetusavalduse.
Maksejõuetusavalduse saab esitada ka võlausaldaja, kelle ees on võlgnikul tekkinud võlgnevus. Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse, kas
- pankroti väljakuulutamiseks või
- võlgade ümberkujundamiseks.
Võlgniku maksejõuetusavaldus, abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine maksejõuetusavaldus ja võlausaldaja maksejõuetusavaldus tuleb esitada etteantud vormil. Vormid on kättesaadavad Justiitsministeeriumi ning kohtu veebilehel.
Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel kohus nimetab võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku majanduslik seisund ja makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjused.
Pankroti väljakuulutamisel nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri. Pankrotihalduri kohustused on mh selgitada välja võlausaldajate nõuded, valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustamine ja müük ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine.
Pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetab kohus samuti pankrotihalduri. Pärast pankrotimenetluse lõppemist jätkub kohustustest vabastamise menetlus usaldusisiku järelevalve all. Kohus otsustab üldjuhul kolme aasta möödumisel, kas võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte.
Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel nimetab kohus usaldusisiku. Usaldusisik koostab võlgade ümberkujundamise kava, mille alusel hakkab võlgnik oma võlgasid tasuma. Kohus peab kava kinnitama. Kava täitmise üle teostab järelevalvet usaldusisik.
Juriidilise isiku maksejõuetus
Kui võlgnik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega või selline suutmatus on ettenähtav tulevikus, siis peab ta võlausaldajate huvide kaitseks esitama pankrotiavalduse viivitamata (kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel).
Võlausaldaja võib võlgniku vastu esitada pankrotiavalduse seaduses sätestatud eeldustel. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb võlausaldajal üldjuhul tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks deposiit. Kui võlausaldaja deposiiti ei tasu, siis kohus ajutist haldurit ei nimeta ja sellega menetlus lõppeb. Töötajast võlausaldajal on sellises olukorras õigus saada pankrotihüvitist.
Pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja võlausaldaja poolt deposiidi tasumise järel nimetab kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri ülesanne on selgitada välja võlgniku majanduslik seisund ja maksejõuetuse tekkimise põhjused.
Kui võlgnikul endal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb võlausaldajatel pankrotimenetlust finantseerida. Kui võlgnikul on pankrotimenetluse läbiviimiseks piisavalt vahendeid (sh võlausaldajad on tasunud kohtu deposiiti summa pankrotimenetluse läbiviimiseks), siis kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja nimetab talle pankrotihalduri. Kui vahendid puuduvad või pankrotimenetlust ei viida läbi avaliku uurimisena, siis pankrotiavalduse menetlus raugeb. Samadel tingimustel raugeb pankrotimenetlus ka pärast pankroti väljakuulutamist.
Tööandja maksejõuetuse korral esitab Töötukassale avalduse pankrotihüvitise saamiseks ajutine haldur või pankrotihaldur.
Maksejõuetuse teenistus
Maksejõuetuse teenistuse ülesandeks on tagada pankrotimenetluste läbipaistvus, seaduspärasus ja tõhusus. Teenistus jälgib võlgniku ja tema lähikondsete tegevust, et tuvastada seadusvastased teod, mis on põhjustanud maksejõuetuse või süvendanud makseraskusi. Selleks viib teenistus läbi eriauditeid, korraldab pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning esitab pankrotihaldurile ettepanekuid menetluse paremaks läbiviimiseks. Lisaks teostab teenistus järelevalvet pankrotihaldurite tegevuse üle, et tagada menetluste seaduslikkus ja kulude otstarbekas kasutamine. Selline järelevalve aitab ennetada rikkumisi, tagab õiglase menetluse ning toetab ühtse ja tõhusa maksejõuetuse praktika kujunemist.
Ettevõtja saneerimine
Juriidiline isik, kes on maksejõuetuse ohus, saab kohtule esitada saneerimisavalduse. Saneerimisavalduse saab esitada ka ettevõtja võlausaldaja. Saneerimine aitab ettevõtjal finantskriisist välja tulla ja saavutada uuesti majanduslik elujõud. Kui ettevõtja ei suuda siiski saneerimismenetluses majanduslikku stabiilsust saavutada, siis kohus lõpetab saneerimismenetluse. Pankrotiavalduse esitamisel võib kohus välja kuulutada ettevõtja pankroti.
Seotud artiklid
Viited
- Tasuta ja soodustingimustel õigusabi
- Võlgnevus
- Jurist Aitab
- Rahaasjade korraldamine
- Finantsaabits
- Võlanõustamine
- Abiotsijale
Seadused
- Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus
- Pankrotiseadus
- Saneerimisseadus
- Äriseadustik
- Riigi õigusabi seadus
- Riigi toetatav õigusnõustamine