Kui tegelete ettevõtlusega piiriüleselt ehk mitmes erinevas riigis, tuleb teil ka osad tehingute ja töötajatega seotud maksud tasuda välisriikidesse. Maksuseadused on igas riigis erinevad, mistõttu tutvuge kohalike seadustega enne uutesse välisriikidesse laienemist.
Tulumaks
Ettevõttele tekib tulumaksu tasumise kohustus väljaspool Eestit enamasti kahel juhul:
- kui pakute teenust või müüte kaupa, millelt saadud tulult tuleb makse maksta riigile, kus te neid tehinguid tegite;
- saate välisriigist dividende, intresse, litsentsitasu, rendi-või üüritulu;
- teie ettevõtte äritegevus on selline, et tekib püsiv tegevuskoht välisriigis. Püsivaks tegevuskohaks on asukoht, mille kaudu toimub terve või osa teie püsivast majandustegevusest.
Milliste teenuste ja toodete müügilt ja millistel juhtudel tuleb tulumaksu tasuda välisriigis, kontrollige konkreetse riigi maksuseadustest. Eesti on paljude välisriikidega sõlminud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud. Selle järgi kuulub ettevõtlusest saadud tulu üldreeglina maksustamisele vaid siis, kui teenuse osutamise riigis tekib teil püsiv tegevuskoht. Intressilt, litsentsitasult või dividendilt välisriigis kinnipeetava tulumaksu määrale on seatud piirmäär.
Maksuvabastuse või soodustusega maksumäära saamiseks peab Eesti ettevõte välisriigis tõestama, et ta on Eesti resident ehk siis Eesti maksukohustuslasest ettevõte. Residentsuse tõendi saab väljastada maksu- ja tolliamet kuni kolmeks aastaks. Samas on riike, mis on kehtestanud maksuvähenduste saamiseks eriregulatsioonid ja residentsuse tõendamisest ei piisa.
Lugege lähemalt Eesti residendi välistulu maksustamisest
Töötaja tulumaks piiriülesel tegutsemisel
Tulumaksu tasumine välisriigis töötamisel sõltub välisriigi maksuseadustest, töötaja maksuresidentsusest ning sellest, kas teil tekib ettevõtlusest välismaal püsiv tegevuskoht või mitte. Kui töötaja viibib teises riigis kauem kui 183 päeva 12 järjestiku kalendrikuu jooksul, peab ta teenitud tulult tasuma tulumaksu üldjuhul töö asukoha riigile, olenemata sellest, kas tööandjal tekib välisriigis püsiv tegevuskoht või mitte.
Sotsiaalmaks
Üldiselt lähtutakse sotsiaalmaksu tasumisel põhimõttest, et riik, kus tööd tehakse, vastutab ka ravi- ja pensionikindlustuse eest. Kui teie töötaja töötab pidevalt välisriigis, tuleb ka sotsiaalmaks tasuda välisriigile.
Kui te saadate töötaja töölähetusse, tuleb sotsiaalmaks tasuda Eestis ning töötajal peab olema selle kohta ka vastav tõend. Töötajale sotsiaalkindlustuse tõendi taotlemata jätmisel võib tekkida olukord, et peate sotsiaalmaksu tasuma töö asukohariigi seaduste alusel.
Kui teie töötaja pole lähetuses, kuid töötab samaaegselt mitmes riigis, allub töötaja selle riigi sotsiaalmaksu puudutavatele seadustele, kus ta elab ja töötab.
Käibemaks
Käibemaksuga maksustamine toimub riigis, kus tekib teenuse või kauba käive. Üldjuhul maksustatakse teenused saaja asukohariigis, kui teenuse saajaks on teise liikmesriigi maksukohustuslane või ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isik. Seega maksab teenuse saaja käibemaksu ära oma riigis ehk teenustele kohaldatakse pöördmaksukohustust. Üksnes teatud erandite puhul, näiteks kinnisvara asukohaga seotud teenuste osutamisel, on käibe tekkimise koht sätestatud teenuse osutamise füüsilise asukoha järgi.
Euroopa Liidus on käibemaksu määrad riigiti erinevad.