Kui teie ettevõttes toimub tööõnnetus, on teil tööandjana rida kohustusi sellest teavitamisel ja tööõnnetuse uurimisel.
Mis on tööõnnetus
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Arst teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest ning tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, esitades vormi kohase teatise. Tööinspektsioon edastab teatise tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse puhul teavitab tööinspektsiooni ja korraldab uurimise kasutajaettevõtja ehk see ettevõte, kelle juures tööd tehakse ja õnnetus toimus.
Mida peab tööandja tegema tööõnnetuse korral
Tööandja peab eluohtliku seisundi põhjustanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest teavitama viivitamata Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid.
Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund (üldjuhul olukord, kui kutsutakse kiirabi), teatab tööandja tööinspektsioonile (telefonil 640 6000) ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed:
- töötaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon;
- tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
- sündmuse lühikirjeldus;
- tööandja nimi ja aadress;
- teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Tööandja esitab ülaltoodud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsioonile iseteeninduse kaudu.
Tööõnnetuse uurimine
Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi, et selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel muu töötajate esindaja.
Tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb koostada raport juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Raporti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab akti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Tööõnnetus tuleb registreerida ning andmed selle kohta edastada töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Uurimistulemuste säilitamine
Tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tuleb vormistada tööõnnetuse uurimistoimikuks.
Tööõnnetuse uurimise andmeid peab tööandja säilitama 55 aastat.
Uurimistulemuste alusel peab tööandja kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.
Küsimustele töö ja tööelu kohta aitab vastuseid leida Tööelu portaal.
Seotud artiklid
Viited
Teenused
Seadused
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
- Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord