Võrdse kohtlemise põhimõte keelab inimeste diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tõttu. Eestis on diskrimineerimise keeld töösuhetes reguleeritud võrdse kohtlemise seaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seadusega.
Võtmeroll töökohas diskrimineerimise vältimisel ja mitmekesisuse soodustamisel on tööandjal. Tööandjal on vastutus tagada, et töötajad saavad töötada diskrimineerimisvabas keskkonnas.
Tööandja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendajana ja edendajana:
- peab võtma kasutusele abinõud, et ennetada töötajate diskrimineerimist;
- teavitab töötajaid võrdse kohtlemise seaduses kehtestatud õigustest ja kohustustest.
Tööandjal on kirjaliku seletuse andmise kohustus, kui töötaja leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud tema soo tõttu värbamisel, edutamisel, ülesande andmisel, koolitusele valimisel.
Lugege lähemalt naiste ja meeste võrdse kohtlemise nõude kohta Tööelu portaalist.
Keelatud on ebavõrdne kohtlemine osalise tööajaga ja täistööajaga töötaja vahel, tähtajalise ning tähtajatu lepingu alusel töötavate töötajate vahel. Igal töötajal, kes kahtlustab, et tööandja kohtleb teda ebavõrdselt, on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.
Võrdne tasu võrdväärse töö eest
Võrdväärse töö eest peab naistele ja meestele maksma võrdset tasu. Selline kohustus tuleneb soolise võrdõiguslikkuse seadusest.
Kui töötajal on kahtlus, et talle pole võrdväärse töö eest makstud võrdset tasu, siis on tal õigus tööandjalt nõuda selgitust töötasu arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada, kas diskrimineerimine on toimunud.
Võrdväärse töö eest võrdse tasustamise nõude kohta lugege lähemalt portaalist Tööelu.
Kuhu saab töötaja pöörduda abi saamiseks
Igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, rassi, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu, võib pöörduda nõustamise saamiseks ja oma õiguste kaitse võimalustest ülevaate saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juhtunust saab teada anda kirja teel või telefonil 626 9059.
Volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Volinik ise karistusi või hüvitisi ei määra. Samas saab voliniku arvamust kasutada kaaluka argumendina ka kohtus.
Lähemat teavet leiate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kodulehelt.
Vaidluste lahendamine
Soolise diskrimineerimisega seotud vaidlusi lahendatakse:
- kohtus (k.a kahju hüvitamise nõue);
- töövaidluskomisjonis (k.a kahju hüvitamise nõue);
- õiguskantsleri lepitusmenetluses.
Nii kohtus kui ka töövaidluskomisjonis kehtib jagatud tõendamiskohustuse reegel.
Kannatanul on võimalus kahju hüvitamise nõuet esitada ühe aasta jooksul õiguste rikkumisest teada saamisest.