Õpingute rahastamiseks on kõrgharidust omandavatel õpilastel võimalik taotleda õppelaenu, vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust või kandideerida erinevatele stipendiumidele. Õppetoetuste eesmärk on toetada üliõpilasi kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulutuste katmisel.
Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel ning ajal, mil üliõpilane saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.
Vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetus
Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda täiskoormusel õppiv üliõpilane, kes täidab vähemalt 75% õppekavast ning kelle perekonna liikme kohta arvestatud kuusissetulek on 2022. aastal kuni 631 eurot. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril haridusportaalis edu.ee. Taotlust saab esitada kogu semestri jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.
Välisriigis õppides ei saa vajaduspõhise õppetoetuse taotlust esitada elektrooniliselt (v.a Erasmus+ programmi vahendusel õppivad üliõpilased). Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] või posti teel (Riigi Tugiteenuste Keskus, Sõbra 56, 51013 Tartu).
Vajalikud dokumendid:
- vajaduspõhise õppetoetuse taotlus
- isikut tõendava dokumendi koopia
- täisealiste õppivate õdede, vendade, poolõdede, poolvendade puhul tuleb esitada õppimist tõendav dokument (saab õppeasutusest)
- perekonnaliikmete eelmise aasta tulud. Iga pereliikme kohta tuleb esitada eraldi väljavõte (saab maksu- ja tolliametist)
- tõend täiskoormusega õppimise (edaspidi iga kuu alguses) kohta, sh peab olema märgitud õppetase, tudengi õppekava nominaalaeg (saab õppeasutusest)
- tõend eelneval semestril täidetud ainepunktide kohta (ei kehti esimesel semestril õppimise kohta), õppekava järgi täitmisele kuuluvad ainepunktid (AP) ja arvestatud ainepunktid (kumulatiivne õppekava täitmise protsent) (saab õppeasutusest).
Muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde. Piisab, kui esitate tõlkebüroo kinnitusega (pitsat/allkiri) dokumendi.
Rohkem infot vajaduspõhise õppetoetuse kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.
Juhul kui tudeng jääb vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et tema varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid see on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust oma õppeasutusest. Eritoetuse summa on 135 eurot kuus. Vajaduspõhise eritoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda kõrgkooli poole.
Doktoranditoetus
Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust 12 kalendrikuuks aastas õppe nominaalaja lõpuni. Nii esimest aastat õppival doktorandil kui ka doktorandil, kes on läbinud õpingute ja teadustöö edukuse hindamise (atesteerimise) ülikoolis kehtestatud korras, on õigus saada toetust 660 eurot kuus.
Akadeemilisel puhkusel olles ei ole õigust saada doktoranditoetust.
Doktorandid saavad kandideerida ka nooremteaduri ametikohale. Samas ei ole ülikoolidel doktorantidega nooremteaduri töölepingu sõlmimise kohustust. Kuna täistööajaga töötamine võib pikendada doktorantide õppeaega, makstakse osakoormusega õppivatele doktorantidele õppetoetust proportsionaalselt, arvestades õppekoormust.
Laenud
Õppelaen on pikaajaline riigi garantiiga laen õppimiskulude finantseerimiseks. Õppelaenu on õigus saada Eesti Vabariigi kodanikul või Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibival isikul, kes õpib täiskoormusega.
Õppelaenu saab taotleda üks kord aastas kogu õppeaasta jooksul, alates 15. septembrist kuni 1. juunini. Õppelaenu võib saada õppekavale vastava nominaalse õppeaja ulatuses. Õppelaenu annavad pangad, laenu tingimuste ja taotlemise kohta saab täpsemat teavet pangast.
Rohkem saab õppelaenu kohta lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.
Õppuritel on võimalus pankadest küsida informatsiooni õpingute finantseerimiseks antavate täiendavate laenude kohta. Täiendav laenuvõimalus (näiteks hariduslaen) ei ole riiklikult garanteeritud.
Stipendiumid
Üliõpilastel on võimalik taotleda mitmesuguseid stipendiume. Stipendiumide saamise tingimused kuulutatakse välja stipendiumi kehtestamisel. Stipendiumide kohta saab teavet oma kõrgkooli veebilehelt ja haridus- ja noorteameti kodulehelt.
Viited
- Haridusportaal edu.ee
- Õppetoetused (haridus- ja teadusministeerium)
- Õppelaen (haridus- ja teadusministeerium)
- Stipendiumid (haridus- ja teadusministeerium)
- Stipendiumid ja toetused haridus- ja noorteameti kaudu
Teenused
Seadused
- Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
- Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord
- Kõrgharidusseadus