Riigikaitseõpetus on valikaine gümnaasiumiastmes (70 tundi) ning valikmoodul kutsekeskhariduse õppekavadel (2,5 EKAP, sh välilaager).
Riigikaitseõpetus toetab ühiskondlike väärtuste, eelkõige patriotismi ja vastutustundlikkuse arendamist, et noortest kasvaks eetilised, vastutustundlikud ja aktiivsed kodanikuühiskonna liikmed.
Valikainena on riigikaitseõpetus õpilastele vabatahtlik, koolid aga peavad suutma tagada aine õpetamise. Kool võib ise otsustada, kas riigikaitseõpetus on gümnaasiumis kohustuslik või vabatahtlik.
Riigikaitseõpetuse teemad on lõimitud mitmete ainetega. Näiteks ajalugu sõjaajalooga, keemia mässihävitusrelvade ja elanikkonnakaitsega ning geograafia topograafiaga. Nii annab riigikaitsetund võimaluse matemaatikas käsitletud protsentülesannet või kahe punkti vahelise kauguse arvutamist praktikas järele proovida orienteerumisel kaarti lugedes. Lisaks sellele tutvustab riigikaitseõpetus ajateenistust ning aitab selleks valmistuda.
Kui 35 tundi teooriat on klassis läbitud, saavad õpilased osaleda välilaagris (samuti 35 tundi), mis korraldatakse kaitseväe või Kaitseliidu toetusel, et õpilastel oleks võimalik kogeda kaitseväelist eluolu ja distsipliini.
Enamikus koolides õpetavad riigikaitseõpetust oma ala eksperdid – nii ohvitserid kui ka allohvitserid (tegevväelased ja reservis olijad) ning aktiivsed kaitseliitlased. Riigikaitseõpetus on gümnaasiumi riiklikus õppekavas nimetatud valikaine 2011. aastast ning kutsekeskhariduses eraldi valikmoodul 2018. aastast.
Riigikaitseõpetust õpetavatel koolidel on kaitseressursside ametilt võimalik taotleda rahalist toetust välilaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite soetamiseks, et riigikaitsetunnid oleksid huvitavad ja mitmekülgsed.
Riigikaitseõpetuse kohta saab lähemalt lugeda kaitseressursside ameti kodulehelt.