Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis koos teiste omaealiste õpilastega. Kaasav haridus tuleneb otseselt põhiõiguslikust eeldusest, et igal õpilasel on õigus õppida tavapärase õppekorraldusega võimalikult sarnases vormis oma elukohajärgses või valitud haridusasutuses ning seda sõltumata tema ajutistest või püsivatest erivajadustest.
Igal vanemal on õigus panna oma laps elukohajärgsesse kooli, kus õpilasele tagatakse kohandatud õpe ja vajalik tugi. Samas väga tõsiste probleemide ja keeruliste diagnooside korral võivad lapse vajadused saada parimal viisil rahuldatud erikoolis. Kaasava hariduse praktika ei välista eristava õppimise vorme, kuid on suunatud nende vähendamisele ja pidevale kaalumisele, kas oleks võimalik kasutada kaasavamat ja vähem eristavat vormi.
Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas tema lapsele sobib paremini õpe tava- või erikoolis.
Haridusliku erivajadusega õpilase tugimeetmed
Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab koolijuht. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, pakub kool üldist tuge, s.o individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenust, õpiabitunde individuaalselt või rühmas. Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, võib rakendada tõhustatud tuge või erituge.
Tulenevalt lapse individuaalsest vajadusest tagatakse talle võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Vajaduse korral tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolijuht võtab teenuse osutamiseks tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse kättesaadavuse muul viisil. Teenuseid osutatakse koolis või vanema nõusolekul muus asukohas.
Individuaalne õppekava
Õpetajate ülesanne on jälgida lapse arengut ja toimetulekut ning vajadusel kohandada õpet lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja -keskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada individuaalne õppekava. Selle võib koostada ühes, mitmes või kõikides õppeainetes.
Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Õpitulemuste vähendamist või asendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist võib õpilasele rakendada ainult koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
Koduõpe
Koduõpe on väljaspool kooliruume korraldatav õpe, mida rakendatakse kas tulenevalt õpilase terviseseisundist või vanema taotlusel.
Vanema taotlusel võib koduõppes õpetada põhiharidust omandavat õpilast. Kui koduõpet taotleb vanem, siis ta ka korraldab ja finantseerib õpet ning vastutab õpitulemuste saavutamise eest. Vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsustab kooli õppenõukogu.
Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud.
Kooliväline nõustamismeeskond
Tõhustatud ja eritoe vajadust hindab kooliväline nõustamismeeskond, mis tegutseb igas maakonnas Rajaleidja keskuses. Nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada olevale asjakohasele informatsioonile.
Lapse arengu toetamiseks ja õppe ning kasvatuse korraldamiseks annab kooliväline nõustamismeeskond soovitused:
- tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks, sh õppe korralduseks, õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks;
- riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamiseks ja asendamiseks;
- kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks;
- lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe rakendamiseks;
- terviseseisundist tuleneva koduõppe rakendamiseks;
- lapse koolivalmiduse kohta ja koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks;
- koolikohustuslikus eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamiseks;
- haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks.
Kui vanem on andnud nõusoleku koolivälise nõustamismeeskonna soovituste rakendamiseks, muutub nende järgimine koolile kohustuslikuks. Info maakondlike nõustamiskeskuste kohta leiab Rajaleidja kodulehelt. Haridus- ja noorteameti kodulehelt leiab infot haridusliku kaasava hariduse kohta.
Rohkem saab hariduslike erivajadustega arvestamisest ja tugiteenustest lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt, infot leiab ka haridusportaalist.
Viited
- Hariduslike erivajadustega õpilane (haridus- ja teadusministeerium)
- Kaasavast haridusest
- Rajaleidja koolivälised nõustamismeeskonnad
- Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara koduleht
- Karjääriinfo ja -nõustamine noortele
- Haridusportaal edu.ee
Teenused
Seadused
- Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord
- Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord