Õppimiskohustus
Eestis on lapsel õppimiskohustus alates hetkest, mil ta saab enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit 7-aastaseks, kuni 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks ka enne 18. eluaastat, kui õpilane on omandanud kesk- või kutsehariduse.
Õppimiskohustuse täitmist võib edasi lükata lapse individuaalse arengu või tervisliku seisundi tõttu. Õppimiskohustust on võimalik täita ka koduõppel. Ükski õpilane ei vabane õppimiskohustusest puude või väheste võimete tõttu – vajadusel saab põhihariduse omandada lihtsustatud õppekava alusel. Eestis elava välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku lapsel on samuti kohustus õppida kuni 18. eluaastani. Erandiks on Eesti Vabariigis akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsed, kellel õppimiskohustust ei ole.
Õppimiskohustuse täitmine
Laps ja noor
Õpilasel on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmised, oskused ja pädevused, mis toetavad tema arengut.
Lapsevanem
Lapsevanem või eestkostja tagab, et laps täidab õppimiskohustust. Selleks loob ta kodus õppimist toetavad tingimused ja hoolitseb õppes osalemise eest. Ta kasutab kooli määratud infokanaleid igapäevaseks suhtluseks, jälgib lapse õpitulemusi ja teavitab kooli probleemidest. Vanem esitab koolile oma kontaktandmed, teavitab nende muutumisest ning pöördub kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.
Vajaduse korral taotleb lapsevanem koolilt ja elukohajärgselt omavalitsuselt õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamist ning kasutab neid. Ta algatab ja osaleb lapse arenguvestlustel, panustab õpitee valikutesse ning esitab taotlused nii põhikooli astumiseks kui ka edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist. Samuti tutvub vanem kooli veebilehel avaldatud õppekorraldust puudutavate aktidega ja täidab nendes sätestatut. Ta teeb koostööd nii kooli kui ka kohaliku omavalitsusega.
Kohalik omavalitsus ja riik
Omavalitsus tagab, et tema haldusterritooriumil elavatel lastel oleks võimalik omandada põhiharidus, kaasates vajadusel riigi või erakooli pidaja. Iga õppimiskohustuslik laps määratakse elukohajärgsesse kooli. Omavalitsus peab arvestust õppimiskohustuslike laste üle, kontrollib kohustuse täitmist, tagab õpilastele vajaliku toe, meditsiiniabi ja toitlustamise ning korraldab sõidukulude hüvitamise seaduses sätestatud alustel.
Kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus, tagab vald või linn abi lastekaitseseaduse või sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Samuti seirab volitatud isik iga kuu EHIS-e kaudu laste õppes osalemist ning omab ligipääsu nende seaduslike esindajate kontaktandmetele.
Alates 2026. aastast peab kohalik omavalitsus tagama põhihariduse lõpetanud õpilaste õppimiskohustuse jätkamise hiljemalt 1. novembriks. Vajadusel toetatakse õpilast, lapsevanemaid ja kooli, korraldatakse nõustamist ning rakendatakse kohustuse täitmiseks vajalikke meetmeid. Omavalitsus kehtestab korra õppimiskohustuse tagamiseks ning avaldab vastutavate struktuuriüksuste kontaktandmed oma veebilehel.
Riik ja omavalitsused peavad tagama kvaliteetse ja valikurohke keskhariduse, pidades igas maakonnas vajalikul arvul gümnaasiume. Riigil on kohustus pidada vähemalt ühte gümnaasiumi igas maakonnas ning pakkuda vajadusel ettevalmistavat õpet.
Kooli pidaja taotlusel luuakse maakonnas õpilaskodu kohad peredele, kelle lapsed vajavad põhihariduse omandamisel riiklikku tuge.
Õppeasutus
Põhikool peab vastu võtma kõik õppimiskohustuslikud lapsed, kellele see on määratud elukohajärgseks kooliks. Kool peab arvestust õpilaste osalemise üle ja rakendab meetmeid kohustuse täitmiseks.
Õpetajad jälgivad õpilase arengut ning kohandavad õpet vastavalt vajadustele ja võimetele. Selleks on koolil õigus töödelda EHIS-es olevaid lapse koolivalmiduse ja tugiteenuste andmeid. Vähemalt kord aastas toimub arenguvestlus, kus lepitakse kokku õppe ja arengu eesmärgid. Kui lapsevanem korduvalt vestlusele ei ilmu või pole võimalik temaga kontakti saada, teavitab kool omavalitsust, kes rakendab vajalikke meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks.
Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilastel 12 aastat. Põhikooli lõpetanud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele võimaldab kool lisaõpet.
Direktor või kooli pidaja määrab töötaja, kes suhtleb õppimiskohustusega seotud küsimustes kohaliku omavalitsusega. Kool võib nõustamismeeskonna soovitusel ja lapsevanema nõusolekul rakendada tõhustatud või erituge, koduõpet, mittestatsionaarset õpet, lihtsustatud või toimetulekuõpet või vabastada lapse mõne aine õppimisest.
Kui õpilasel on tekkinud õppetöös võlgnevused ja talle on määratud mis tahes põhjusel tugi, peab kool järjepidevalt hindama toe piisavust ja vajadust täiendavate meetmete järele. Vajaduse korral kaasatakse omavalitsus, koostatakse individuaalne õppekava või pakutakse karjäärinõustamist. Kui õpilane puudub korduvalt põhjuseta ja sellest tulenevalt tekivad õppevõlgnevused, püüab kool esimesel võimalusel saada ühendust lapsevanemaga. Kui kool ei saa reageerimise hetkest viie õppepäeva jooksul lapse või vanemaga kontakti, pöördub kool omavalitsuse poole edasiste meetmete rakendamiseks.
Kutseõppeasutused ja gümnaasiumid korraldavad põhiharidusega noorte vastuvõtmist kuni 31. augustini. Vabad õppekohad avaldatakse kooli kodulehel ning teavet uuendatakse võimalikult sageli, et tagada võimalus osaleda vajadusel täiendava vastuvõtu protsessis enne järgmise õppeaasta algust.