Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliikmed ei vaja Eestis elamisluba, vaid nad saavad registreerida rahvastikuregistris oma elamisõiguse. ELi kodaniku elamisõigust tõendavaks dokumendiks on ID-kaart.
Elamisõigus võib olla kas tähtajaline (kehtivusajaga kuni viis aastat) või alaline (alalise kehtivusega).
Euroopa Liidu kodaniku kolmandatest riikidest pärit perekonnaliikmed peavad taotlema tähtajalist elamisõigust.
Kolmandate riikide kodanikud ja inimesed, kelle kodakondsus on määratlemata, vajavad Eestis elamiseks elamisluba. Elamisluba võib olla kas tähtajaline või pikaajaline (alalise kehtivusega).
Elamisluba taotlev välismaalane kuulub Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu alla, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.
Kui vajate nõu välismaalaste Eestis elamise ja töötamise tingimuste ja protseduuride kohta, võtke ühendust politsei- ja piirivalveameti migratsiooninõustajatega.
Viited
- Elamisluba
- Pikaajalise elaniku elamisluba
- ELi kodaniku tähtajaline elamisõigus
- ELi kodaniku alaline elamisõigus
- ELi kodaniku perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus
- ELi kodaniku perekonnaliikme alaline elamislõigus
- Politsei- ja piirivalveameti migratsiooninõustajad
Teenused
- Elamisõiguse ja elamisloa kehtivuse kontroll
- Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kontroll
- Välismaalase dokumendi taotluse staatus