Täpsema info valimiste kohta ehk kandidaadid, valimisjaoskonnad, valijarakenduse, valimistulemuse, statistika jm leiate valimiste kodulehelt www.valimised.ee.
Valimisõiguse põhiprintsiibid on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas, kes teostab seda hääleõiguslike kodanike kaudu riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Hääleõigust ja kandideerimisõigust täpsustavad valimisseadused.
Hääleõiguslikul Eesti elanikul on õigus osaleda riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, Euroopa Liidu kodanikul ja välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kui ta on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole inimene, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud või kes on kohtus süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
Valijate nimekirja saamiseks ei ole valijal ise vaja teha ühtegi toimingut, valijad kantakse valijate nimekirja rahvastikuregistri andmete alusel ning sinna kantakse kõik, kellel on Eesti elukoha andmed rahvastikuregistris vähemalt kohaliku omavalitsuse täpsusega.
Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, kuid ei saa volikokku kandideerida.
Kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtus süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
Riigikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul. Hääleõiguslikud inimesed kantakse automaatselt valijate nimekirja.
Euroopa Parlamendi valimistel on hääleõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanikul, kes on enda elukoha Eestis kohalikus omavalitsuses registreerinud.
Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul õigus enda valijate nimekirja kandmiseks ja hääletamiseks Eestis, kui:
- ta on valimispäevaks saanud 18-aastaseks,
- tema püsiv elukoht on Eestis, st tema Eesti elukoha andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse,
- temalt ei ole päritoluliikmesriigis hääletamisõigust ära võetud,
- teda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud,
- ta ei kanna kuriteo eest kohtu poolt mõistetud vanglakaristust.
Eesti valijate nimekirja kandmiseks Euroopa Parlamendi valimistel tuleb Euroopa Liidu kodanikul esitada allkirjastatud taotlus siseministeeriumile hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva. Taotluse vormist ja esitamise viisist teavitatakse Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku enne valimisi täpsemalt. Kui valija on juba üks kord taotluse Eesti valijate nimekirja kandmiseks esitanud ja ta elab ka järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal jätkuvalt Eestis, ei ole tal järgmistel valimistel uuesti vaja taotlust esitada.
Taotluses tuleb:
- märkida oma kodakondsus,
- märkida elukoha aadress Eestis,
- märkida andmete olemasolul oma päritoluriigi kohaliku omavalitsuse üksus või valimisringkond, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud,
- kinnitada, et ta soovib kasutada oma hääletamisõigust ainult Eestis,
- kinnitada, et temalt ei ole päritoluriigis hääletamisõigust ära võetud.
Taotlusele tuleb lisada isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia.
Kandidaate võivad valimistel üles seada erakonnad ja kohalikel valimistel ka valimisliidud. Samuti võivad kandideerida üksikkandidaadid.
Erakondade ja nende liikmete andmeid (kontaktinfo, liikmete nimekirjad, erakonda astumise kuupäev jms) saab vaadata e-äriregistris. Sealsamas saavad liikmed ning erakonna juhatuse liikmed esitada erakonnaga seotud avaldusi.
Euroopa Liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisõigus ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kui:
- ta on valimispäeval vähemalt 21-aastane,
- tema püsiv elukoht on Eestis, st tema elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse,
- tema päritoluriigis ei ole temalt kandideerimisõigust ära võetud,
- teda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud,
- teda ei ole kohtus süüdi mõistetud kuriteos ja ta ei kanna vanglakaristust,
- ta ei ole tegevväelane.
Valimiste korraldus
- KOVi valimised toimuvad igal neljandal aastal.
- Riigikogu valimised toimuvad igal neljandal aastal.
- Euroopa Parlamendi valimised toimuvad igal viiendal aastal.
Valimiste korraldamiseks moodustatakse valimisringkonnad ja valimisjaoskonnad. Iga valija on kantud valijate nimekirja Eesti rahvastikuregistri andmete alusel. Alates 2021. aastast saadetakse valijatele teabeleht, millel on kirjas hääletamise võimalused ja tingimused.
Hääletamist korraldavad jaoskonnakomisjonid. Igaühel on võimalus hääletada ka enne valimispäeva, kasutades erinevaid eelhääletamise võimalusi. Hääletamisel märgib valija hääletamissedelile ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. Valesti täidetud hääletamissedel on kehtetu. Hääletada saab ka elektrooniliselt.
Hääletamise tulemuse alusel tehakse kindlaks valimistulemused.
Valimiskaebuste läbivaatamiseks on kehtestatud erikord.
Viited
Teenused
Seadused
- Riigikogu valimise seadus
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus
- Rahvahääletuse seadus
- Euroopa Parlamendi valimise seadus