Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Liikluses ei tohi kasutada sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust. Kindlustusandja ehk kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Seega annab liikluskindlustus teile teadmise, et liiklusõnnetuse põhjustaja ei pea kahju ise hüvitama ja liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahju hüvitatakse.
Kindlustusandjal on kannatanule liikluskahju hüvitamise kohustus liikluskindlustuse lepingus ja liikluskindlustuse seaduses määratud ulatuses. Lisaks liikluskindlustusele on teil võimalik sõlmida sõidukikindlustuse leping (nn kaskokindlustus), millega kindlustatakse teie sõiduk näiteks varguse, vandalismi, liiklusõnnetuse, loodusõnnetuse vastu. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse sõiduki kahjustumisest või hävinemisest tulenev kahju.
Näiteks kui põhjustate liiklusõnnetuse, siis liikluskindlustusega hüvitab kindlustusselts kahju õnnetuses kannatanule, aga sõidukikindlustusega hüvitab teie auto kahju.
- Kontrollige oma sõiduki liikluskindlustuse kehtivust liikluskindlustuse registrist või transpordiameti e-teeninduses.
Ka välismaa sõidukil peab Eestis olema liikluskindlustus. Euroopa Majanduspiirkonna riigi sõidukile saab liikluskindlustuse sõlmida ainult koduriigis. Rohelise kaardi riigi sõidukile saab sõlmida koduriigis liikluskindlustuse või piiril piirikindlustuse. Sõidukil, mis ei ole pärit rohelise kaardi riigist, peab olema piirikindlustuse leping.
Liikluskindlustuse lepingu sõlmimine
Kindlustuslepingu peab sõlmima liiklusregistrisse kantud sõiduki omanik või sõiduki vastutav kasutaja. Eestis registreeritud sõiduki kindlustuse peab tegema kindlustusandjaga, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige.
Lepingu sõlmimise kohta väljastab kindlustusandja teile poliisi. Teil on kohustus tasuda kindlustusmakseid. Kui soovite, väljastab kindlustusandja ka rohelise kaardi. Roheline kaart on poliisi eriliik, mis tõendab, et kindlustuskaitse kehtib peale Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ka rohelisel kaardil märgitud muus riigis.
Sõlmitud lepingu andmed esitab kindlustusandja viivituseta liikluskindlustuse registrisse.
Eestis kontrollitakse liikluskindlustuse olemasolu registriandmete põhjal ja siin liigeldes ei pea poliisi kaasas kandma.
Välisriikides peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema. Rohelise kaardi riikides, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid, peab olema kaasas roheline kaart. Roheline kaart tasub aga kaasa võtta ka kaugematesse Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse.
Rohkem infot, mida tuleks silmas pidada autoga välismaale sõitmisel, leiab liikluskindlustuse fondi kodulehelt.
Millised sõidukid tuleb kindlustada
Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida liiklusregistris registreeritud mootorsõidukile nagu sõiduauto, veoauto, buss, mopeed, mootorratas ja traktor. Samuti tuleb leping sõlmida selliste sõidukite haagistele. Täpsema loetelu leiate Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt.
Liikluses ei tohi kasutada sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust. Erandina ei pea Eestis liigeldes olema liikluskindlustust kaitseväe, kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti sõidukil. Liikluskindlustust ei ole vaja ka sõidukitel, mis ei ole liiklusregistris registreeritud mootorsõidukina, näiteks maastikusõidukina registreeritud ATV.
Liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või selle haagisel peab olema kehtiv liikluskindlustuse poliis kogu aeg, arvestades kaht erandit:
- kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et selle aja jooksul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi
- vanasõiduk või võistlusauto, mida liikluses ei kasutata, ei pea olema kindlustatud.
Kui kindlustuskohustus on täitmata, rakendub sõiduki suhtes sundkindlustus, mis on tavalisest liikluskindlustusest kallim.
Kui palju liikluskindlustus maksab
Kindlustusseltsidel on erinevad liikluskindlustuse makse arvutamise metoodikad. Iga kindlustusandja püüab kindlustusriski võimalikult täpselt hinnata ja määrab kindlustusmakse selle hinnangu järgi.
Kindlustuspraktikas ei ole välja kujunenud ühtset arusaama ega reeglit, kuidas kliendi kahjuajalugu hinnata ning kui suures ulatuses see mõjutab kindlustusmakset.
On tavaline, et kindlustusmakse arvutamisel arvestatakse sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja ning kindlustusvõtja varasemaid kindlustuslepinguid ja kindlustusjuhtumeid.
Kui inimene soovib, et tema välisriigi kindlustusajalugu arvestataks Eestis, tuleb tal senise kindlustusandja käest küsida oma eelneva kindlustusajaloo kohta dokument ja esitada see Eesti kindlustusandjale. Eesti kindlustusandja võtab seda kindlustusriski hindamisel vastavalt oma metoodikale arvesse.
Lisainfot kindlustusmakse kohta leiab liikluskindlustuse fondi kodulehelt.
Sobiva kindlustusandja saate mugavalt valida liikluskindlustuse fondi liikluskindlustuse kalkulaatori abil. Kalkulaator annab hea ülevaate kaheksa kindlustusseltsi liikluskindlustuse hindadest, mis tuleb tasuda kindlustusandja veebilehel lepingut sõlmides. Liikluskindlustust saab osta ka kindlustusseltside esindustes.
Kui liikluskindlustus on tegemata
Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei karistada sõiduki juhti rahatrahviga.
Kui te põhjustate liikluskindlustuseta sõidukiga kahju, hüvitab kahju liikluskindlustuse fond või viimase lepingu kindlustusandja ning nõuab väljamakstud hüvitise tagasi kindlustuseta sõiduki omanikult, vastutavalt kasutajalt või juhilt.
Liikluskindlustust ei pea sõlmima lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul tingimusel, et sel ajal sõidukit ei kasutata liikluses ega muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Kui te pärast 12 kuud liikluskindlustust ei tee, hakkab kehtima kindlustamata sõiduki sundkindlustus ehk automaatne liikluskindlustus.
Liikluskindlustuse tegemata jätmisel tekib sundkindlustus ka hetkel, kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris või lõpeb sõiduki ajutine kustutamine liiklusregistris.
Sundkindlustust tasub vältida, sest selle kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest märkimisväärselt kallim ning sundkindlustusega kahju tekitaja peab tasuma omavastutuse 640 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
Kui te sõidukit ei kasuta, tuleb sõiduk liiklusregistrist kustutada.
Sundkindlustuse kindlustusandja on Eesti Liikluskindlustuse Fond. Sundkindlustuse kohta saab lähemalt lugeda liikluskindlustuse fondi kodulehelt.
Milline kahju hüvitatakse
Kindlustusandja peab maksma hüvitist, kui toimunud sündmus on liikluskindlustuslepingu järgi kindlustusjuhtum.
Kui te olete liiklusõnnetuses kahju saanud, hüvitab kindlustusselts teile liikluskindlustuse juhtumis tekkinud kahju selle põhjustaja eest.
Kindlustusjuhtum on kahju tekitamine, kui esinevad kõik järgmised tingimused:
- kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus
- kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel
- kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju, näiteks:
- kannatanu sõiduki hävimise või kahjustumise
- kahjustada saanud hoone, piirdeaia, liiklusmärgi vmt asja taastamise või asendamise kulu
- kulu kahju ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks
- kulu hüvitise saamiseks või kahju kindlakstegemiseks
- kannatanu ravikulu, sh hooldusravi ja kulu ravimitele
- kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise
- hukkunu ülalpeetavate ülalpidamise äralangemise
- kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kahju, näiteks kulutused meditsiinilistele abivahenditele (prillid, proteesid, ratastool vmt), põetajale vmt
- kindlustusjuhtumist tekkinud täiendava muu kulu
- mittevaralise kahju
- sõiduki väärtuse vähenemise.
Lisaks eelnevale hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses.
Lähemalt saab hüvitatava kahju kohta lugeda liikluskindlustuse fondi kodulehelt.
Millist kahju ei hüvitata
Liikluskindlustuse alusel ei hüvitata:
- kindlustussummat ületavat kahju
- kahju, mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme paiskumisega vastu sõidukit või muud asja
- raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete, välja arvatud isiklikud tarbeesemed, kahjustamisest või hävimisest tulenevat kahju
- keskkonnakvaliteedi halvenemisest tulenevat kahju, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks
- saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses
- samaväärse asja kasutamise kulu kahjustatud asja parandamise või uue hankimise aja jooksul
- iseendale tekitatud kahju
- sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asja kahju
- kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju
- edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju
- kahjustatud asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse erand, mis puudutab sõiduki väärtuse vähenemist
- kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks, näiteks kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping.
Kust saab abi
Nagu muudes valdkondades, nii tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad kindlustussuhte pooled vaidluse läbirääkimistega. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorganisse liikluskindlustuse fondi (LKF) juures.
- Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
- Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
- Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
- Liikluskindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.
LKF on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Liikluskindlustuse register
Liikluskindlustuse register on andmekogu, milles on teave:
- Eestis tegutseva kindlustusandja väljastatud kõikidest liikluskindlustuse kaitsetest (lepingutest ja poliisidest)
- Eestis tegutseva kindlustusandja käsitletud kõikidest liikluskindlustuse kahjudest.
Liikluskindlustuse registrile esitavad teavet Eestis tegutsevad kindlustusandjad.
Blanketid
Viited
- Kaskokindlustus
- Liikluskindlustuse leping
- Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad
- Liikluskindlustus välismaal
- Liikluskindlustuse kahju
- Teabekeskused ja hüvitusorganid
Teenused
- Kindlustuslepinguta sõiduki otsing
- Kliendi liikluskindlustuse ajalugu, sh kindlustus- ja kahjuajaloo tõend
- Liikluskindlustuse kalkulaator
- Liikluskindlustuse kehtivuse kontroll
- Sõiduki liikluskahjude kontroll
- Teata liiklusõnnetusest veebis