Kindlustuse eesmärk on ära hoida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus ei hoia õnnetust ära, vaid pakub rahalist kaitset. Samuti pakub kindlustus erinevaid raha kogumise lahendusi.
Kindlustuslepinguga lepitakse kokku kindlustuskaitse tingimused:
- mis on kindlustatud ehk mis on kindlustatud ese (näiteks inimese elu või tervis, auto, maja, isiku vastutus)
- mis on kindlustusjuhtum ehk millise sündmuse tagajärjel peab kindlustusandja hüvitise maksma
- mis summas kahju hüvitatakse või hüvitis välja makstakse
- mis ajal ja kus toimunu on kindlustusjuhtum ehk mis perioodil ja kus kindlustus kehtib
- millised kindlustusvõtja kohustused
- kui suur on kindlustusvõtja omavastutus.
Vabatahtlik, kohustuslik ja sundkindlustus
Vabatahtliku kindlustuse sõlmib inimene siis, kui tal on soov ja huvi oma riskide maandamiseks. Enamiku kindlustuslepinguid sõlmivadki inimesed vabatahtlikult. Kõige levinumad vabatahtlikud kindlustused on sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus ja elukindlustus.
Kohustusliku kindlustuse puhul kohustab seadus teatud juhtudel inimest kindlustuslepingut sõlmima. Isikul on võimalik valida, millise kindlustusandjaga leping sõlmida. Levinuim kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest.
Sundkindlustuse puhul on isikul seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset. Hüvitamise kohustus on pandud riigile või kindlale isikule. Sundkindlustus on näiteks sotsiaalmaksust finantseeritav kohustuslik ravikindlustus või ka töötuskindlustus.
Kohustusliku ja sundkindlustuse vahe on eelkõige selles, et kohustusliku kindlustuse kindlustusandjat saab kindlustusvõtja ise valida, sundkindlustuse korral ei saa.
Kindlustusandjad ja -vahendajad
Kindlustusteenust osutavad kindlustusandjad. Kindlustuslepingut on võimalik sõlmida otse kindlustusandjaga või kindlustusvahendaja kaudu.
Kindlustusandja on kindlustusteenuse osutaja, kellel on kindlustusjuhtumi korral hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandjaga. Kindlustusandjad järgivad teenuse osutamisel kindlustusteenuse head tava.
Kindlustusvahendajad on kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Vahendajad pakuvad kindlustuse vahendusteenust.
Kindlustusmaakler vahendab kindlustuslepinguid kliendi ehk kindlustusvõtja huvides.
Kindlustusmaakler peab:
- välja selgitama kliendi kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule.
- teavitama klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest, sh esitama kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumusi kindlustuslepingu sõlmimiseks.
- teavitama klienti enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest, sealhulgas kindlustusmaksetest ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest.
- teavitama klienti hüvitamise põhimõtetest kindlustusjuhtumi korral.
- soovitama kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini tema kindlustushuvile ja nõudmistele.
- põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi.
- konsulteerima klienti muudes kindlustusega seotud küsimustes.
Kindlustusagent vahendab kindlustuslepinguid kindlustusandja esindajana.
Tegevused hea kindlustuslepingu sõlmimisel
Kindlustamise mõttest kuni hea kindlustuslepingu sõlmimiseni tuleb läbida mitu sammu.
- Mõelge võimalikele juhtumitele, mis võivad mõjutada teie majanduslikku olukorda. Erilist tähelepanu vajavad harva esinevad juhtumid, mille tõttu võib aga tekkida suur kahju.
- Analüüsige, mida saab ja on mõistlik kindlustada, sh mille vastu ja millistel tingimustel kindlustada.
- Tehke valik, kas sõlmida kindlustusleping otse kindlustusandjaga või läbi oma esindaja, kindlustusmaakleri.
- Kui valite oma huve esindama kindlustusmaakleri, tasub silmas pidada, mis teenuseid maakler osutab, mis tegevusteks annate maaklerile volituse ja mille eest maakler vastutab. Koostöös kindlustusandja või -maakleriga täpsustage oma kindlustushuvi ja -vajadust. Selgitage, mida ja mis tingimustel te kindlustada soovite. Nõudke kindlustusandjalt või -maaklerilt, et teenus teile lahti selgitataks.
- Võrrelge kindlustuspakkumisi ja tehke esmane valik kindlustusandja ja teenuse osas.
- Lugege läbi kindlustuslepingu dokumendid ja kindlustustingimused. Küsige kindlustusandjalt või kindlustusmaaklerilt vastuseid. Nõudke, et teile selgitatakse kindlustuslepingu tingimusi.
- Veenduge, et pakutav kindlustusleping on teile hea ja vajalik.
Vaidlus kindlustusandjaga
Nagu muudes valdkondades, tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad kindlustussuhte pooled vaidluse läbirääkimistega. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole.
Kindlustusandjad järgivad Eesti Kindlustusseltside Liidus kokkulepitud häid tavasid, nagu kindlustuse hea tava, sõidukikindlustuse hea tava, kodukindlustuse hea tava ja reisikindlustuse hea tava.
Kasulikke nõuandeid erinevate kindlustuste teemal saate lugeda ka finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee.
Viited
- Kindlustusveeb
- Erinevad kindlustuste liigid (minuraha.ee)
- Kodukindlustuse sõlmimisest
- Kortermaja omanike kaasomandi kindlustamine