Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara hulka kuuluvad kõik isikule kuuluvad asjad, sh vallasasjad ja kinnisasjad, kõik õigused, nii intellektuaalse vara hulka kuuluvad õigused kui ka nõudeõigused, samuti muud hüved, kui need on rahaliselt hinnatavad. Lisaks kuuluvad vara hulka kõik isikul lasuvad kohustused, sh näiteks piiratud asjaõigustest tulenevad kohustused (servituudid, pandiõigus jne), seadusest tulenevad ülalpidamiskohustused, võlausaldaja nõudeõigusele vastavast raha maksmise nõudest tulenevad kohustused, lepingutest ja muudest võlasuhetest tulenevad kohustused jne.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on põhiseadusest tulenev õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi piiravad üksnes teiste isikute õigused või üldised huvid tervikuna või konkreetsed seaduses sätestatud kitsendused.
Kinnisasjad ja vallasasjad
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulisteks osadeks on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu nt ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Vallasasjadena käsitletakse kõiki asju, mis ei ole kinnisasjad ja kinnisasja osad.
Omand tekib kas tahteliselt ehk tehinguliselt või tahtest sõltumatult ehk seadusjärgselt. Seadusjärgse omandamise korral ei ole omandi tekkimise aluseks tehing.
Vallasomand tekib vallasaja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kinnisomandi tekkimiseks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping võib notariaalselt tõestatud dokumendi asemel sisalduda kohtulahendis.
Notariaalselt tõestatud peab olema ka see tehing (kohustustehing), millega isik kohustub kinnisasja omanikuks saama või millega ta kohustub kinnisasja võõrandama.
Ühisomand ja kaasomand
Omand võib kuuluda nii ühele isikule kui mitmele isikule korraga. Kui omand kuulub üheaegselt mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand on üldine mõiste, mis võib väljenduda kas ühisomandina või kaasomandina. Eelkõige sõltub see asjaolust, kas osad ühises omandis on kindlaks määratud või mitte.
Ühisomandi puhul kuulub omand üheaegselt mitmele isikule ja seejuures ei ole mõttelisi osi omandis kindlaks määratud. Enam levinud ühisomandi liigiks on abikaasade ühisomand.
Kaasomandi puhul kuulub kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades kindlaks määratud omand ühises asjas. Kaasomandi osad võivad olla nii võrdsed (nt ½ ja ½ ) kui ka erinevates suurustes (1/3 ja 2/3). Osade suurus kaasomandis on oluline, kuna see mõjutab eelkõige asjast saadava vilja jaotamist, koormiste ja kulutuste kandmist, aga ka asja jagamist kaasomandi lõpetamise korral.
Kaasomandiga on tegemist ka korteriomandi puhul. Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Seega on korteriomanikud ühtlasi kaasomanikud vastava kinnisasja ja selle kinnisasja osade suhtes, mis ei ole hoone reaalosadeks.
Intellektuaalne omand
Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Intellektuaalse omandi saab jagada kolmeks liigiks:
- autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed)
- autoriõigusega kaasnevad õigused (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale)
- tööstusomand (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).
Omandiõiguse lõppemine saab toimuda kas vabatahtlikult või tahtevastaselt. Vabatahtliku lõppemisega on tegemist juhul, kui omanik asja võõrandab või sellest loobub. Tahtevastane omandi lõppemine võib toimuda riigivõimu akti alusel (sundvõõrandamine, konfiskeerimine, müük täitemenetluses).
Valdamine, kasutamine ja käsutamine
Valdamine tähendab tegelikku võimu asja üle. Tegelik võim eeldab, et asi on valdajale ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi isiklikult või teise isiku kaudu. Valdus võib olla nii otsene kui kaudne. Kaudse valdusega on tegemist näiteks üürilepingu puhul, mil otsene valdus kuulub üürnikule ja omanik on kaudne valdaja. Kuigi omanikul ei pruugi olla alati tegelikku võimu asja üle, jääb ta ikkagi omanikuks ja tal on õigus asi võõrast valdusest välja nõuda. Omanikul on õigus oma asja kasutada, mis sisuliselt tähendab asja kasulike omaduste tarbimist ja asjalt viljade saamist. Kasulike omaduste tarbimine tähendab mh õigust otsustada asjast saadavate kasulike omaduste kasutamise üle.
Käsutamine seisneb asja õigusliku staatuse määramises ehk omanik võib oma asja võõrandada või koormata asjaõigusega (nt pandi seadmine, hoonestusõiguse seadmine).