Mida teha, kui olen sattunud makseraskustesse
Olete sattunud makseraskustesse, kui Teie kulutused on suuremad, kui sissetulekuid ning seepärast jääb laenu-, järelmaksu- või teenuselepingu sõlmimisel võetud kohustus (arve või osamakse) täielikult või osaliselt tasumata.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti veebilehele Rahaasjad korda on koondatud erinevad makseraskustesse sattumise näiteid ning näpunäiteid iseseisvalt lahenduste leidmiseks. Finantsinspektsiooni tarbijaveebis Minu Raha on kirja pandud 10 soovitust, kuidas käituda makseraskustes.
Igal inimesel on õigus pöörduda võlanõustaja poole. Võlanõustaja poole tuleks pöörduda, kui vajate abi oma rahalise olukorra väljaselgitamiseks või võlgadega toimetulemiseks. Võlanõustaja poole on soovitav pöörduda võimalikult kiiresti, näiteks juba esmaste makseraskuste tekkimisel või kui sissetuleku vähenemisel on vaja oma kulud ja tulud üle vaadata.
Kes on võlanõustaja ja mis on võlanõustamine
Makseraskustesse sattunud inimesi abistavad võlanõustajad. Võlanõustaja ülesanne on anda abivajajale terviklik pilt tema olukorrast ning näidata erinevaid võimalusi rahaliste raskuste lahendamiseks. Võlanõustamise käigus koostatakse ülevaade tekkinud olukorrast ning koostöös kliendiga leitakse võimalikud lahendused võlgnevustest vabanemiseks.
Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus ning tavaliselt on see abivajajale tasuta. Teenuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, mille kaudu suunatakse Teid võlanõustaja vastuvõtule.
Töötuna registreeritud või koondamisteate saanud isikuid suunab võlanõustamisteenusele ka töötukassa. Võlanõustamise vajadusest tuleks töötukassa esinduses rääkida konsultandile, kes teenust täpsemalt tutvustab ning saab Teid suunata teenusele.
Võlanõustamisele on võib minna ka iseseisvalt, ilma kohaliku omavalitsuse ja töötukassa vahenduseta. Ilma suunamiseta tuleb reeglina võlanõustajateenuse eest ise tasuda. Teenuse hinnakirja kehtestab võlanõustamisteenuse pakkuja. Arvestades teenusele pöörduja vajadusi on võimalik võlanõustaja abiga saada suunamine ka kohalikust omavalitsusest või töötukassast, sel juhul on edasine teenus tasuta.
Lugege lähemalt võlgadest vabanemise ja võlanõustamisteenuse kohta finantsinspektsiooni tarbijaveebist Minu Raha ning Eesti Võlanõustajate Liidu kodulehelt.
Mis juhtub, kui võlgnevust ei tasu
Kui olete võtnud kohustuse, kuid ei suuda seda täita, siis tekivad paratamatult võlgnevused. Kui võlgnevus on tekkinud, siis see ei kao iseenesest. Hilinenud maksete puhul võib võlausaldaja lisada võlgnevusele viivise. Võlausaldaja saadab tavaliselt võlgnevuse tasumiseks meeldetuletusi ja hoiatusi. Võlgnevusele võib lisanduda meeldetuletuskirjade ja hoiatuste saatmise maksumus.
Mitme järjestikuse makse hilinemisel võib võlausaldaja lepingu enneaegselt lõpetada. Lepingu enneaegsel lõpetamisel võib lisanduda võlgnevusele leppetrahv. Laenu- ja järelmaksulepingute puhul muutub korraga sissenõutavaks kogu tasumata laenu jääk ehk kogu tasumata laenu jääk tuleb tasuda korraga.
Võlausaldajal on õigus pöörduda kohtusse võlgnevuse välja mõistmiseks ning täitedokumendi saamiseks. Eestis on kaks kohtumenetluse vormi võlgade väljanõudmiseks: maksekäsu kiirmenetlus ja hagimenetlus.
Enne kohtusse pöördumist võib kasutada võlgnevuse sissenõudmiseks ka inkassofirmade teenuseid. Võlausaldaja võib Teie nõude inkassofirmale loovutada või sõlmida nendega võlgnevuse sissenõudmiseks koostöölepingu. Võlgnevuse loovutamisel Teie õigussuhe algse võlausaldajaga lõpeb ning edaspidi tuleb suhelda ainult inkassofirmaga, kes on uueks võlausaldajaks. Tavaliselt pöördub inkasso võlgniku poole ja veenab võlga tasuma ja/või maksegraafikut sõlmima. Inkassofirma lisab tavaliselt esialgsele võlgnevusele ka sissenõudekulud.
Maksegraafikute või võlatunnistuste sõlmimisel tuleb kontrollida võlgnevuse suurust ning viivise ja teiste kõrvalnõuete summasid.
Mis on maksekäsu kiirmenetlus
Maksekäsu kiirmenetlus on kohtumenetluse vorm. Maksekäsu kiirmenetlust viib läbi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond.
Maksekäsu kiirmenetlusse on võimalik esitada kindla rahasumma maksmiseks suunatud nõuded. Maksekäsu kiirmenetlus on võrreldes hagimenetlusega kiirem, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kuludega.
Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kümne tööpäeva jooksul. Selle aja jooksul kohus kontrollib maksekäsu kiirmenetlusse esitatud avaldust üksnes formaalselt – kas menetlus on lubatud ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Avalduse rahuldamisel edastab kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek sisaldab avalduse andmeid, ettepanekut tasuda väidetav võlg koos viivise ja makseettepanekus nimetatud menetluskuludega, teavet vastuväite esitamiseks ning selgitusi.
Mida teha, kui maksekäsu kiirmenetlusse on minu vastu esitatud nõue
Kohtult makseettepaneku saamisel peab võlgnik ise veenduma selles kajastatud andmete õigsuses – kes on avalduse esitanud ning mis alusel on nõue esitatud. Kõik kohtudokumendid tuleb hoolikalt läbi lugeda, selgitada välja enda õigused ning kohtule peab vastama tähtaegselt.
Kui nõue on esitatud, kuna võlgnik ei ole nõuet tasunud makseraskuste tõttu, siis on mõistlik kohtule teatada soovist sõlmida avaldajaga maksegraafik.
Võlgnikul on võimalus 15 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest tasuda võlgnevus koos viivise ja makseettepanekus nimetatud menetluskulusega. Maksekäsu kiirmenetluses lisandub võlgnevusele riigilõiv, mille suurus sõltub võla suurusest ning menetluskulu 20 eurot.
Kui nõue või osa sellest on alusetu, siis peab võlgnik esitama kohtule vastuväite 15 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest. Vastuväite esitamisel annab kohus avalduse üle hagimenetlusse või lõpetab menetluse, kui avaldaja on selleks soovi avaldanud.
Võlausaldaja nõudele on võimalik vastu vaielda üksnes kohtule vastuväite saatmisega. Kui võlgnik ei esita makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet või ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud, koostab kohus kohtumääruse ehk maksekäsu.
Maksekäsk on täitedokumendiks, millega on võlausaldajal võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Maksekäsu täitmisel lisanduvad võlgnevusele kohtutäituri tasud.
Mida teha, kui hagimenetlusse on minu vastu esitatud nõue
Hagimenetluses lahendab maakohus nõudeid (hagisid), kus üks isik (hageja) on esitanud hagi teise isiku (kostja) vastu selleks, et panna maksma oma seadusest või lepingust tulenevad õigused.
Hagimenetlus algab:
- kui võlgnik esitab maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule vastuväite ja maksekäsu osakond annab avalduse edasi hagimenetlusse;
- kui võlausaldaja esitab kohtusse nõude (ilma eelneva maksekäsu kiirmenetluseta).
Kohus võtab nõuetekohase hagi menetlusse ning toimetab selle kostjale kätte. Kostja peab kohtule vastama, kas nõustub hagiga või vaidleb sellele vastu. Vastuvaidlemise puhul peab võlgnik esitama kõik vastuväited, mis on nõude osas ning kõiki enda väiteid tuleb ka tõendada. Enda õiguste kaitsmiseks on väga tähtis kinni pidada kõikidest kohtu antud tähtaegadest.
Hagimenetluses lisandub võlgnevusele riigilõiv, mille suurus sõltub võla suurusest ning muud menetluskulud (st juristi või advokaadi tasud). Kostja tasub hagi rahuldamisel tavaliselt ka vastaspoole ehk hageja menetluskulud.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei vasta või kui vastab liiga hilja ja ei pea tähtaegadest kinni. Tagaseljaotsus on täitedokumendiks, millega on võlausaldajal võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Tagaseljaotsuse täitmisel lisanduvad võlgnevusele kohtutäituri tasud.
Hagimenetluses on võimalik sõlmida hagejaga kompromissleping ning maksegraafik võlgnevuse tasumiseks. Kohus kinnitab kompromisslepingu määrusega, mis on täitedokumendiks.
Mida teha, kui minu vastu on algatatud täitemenetlus
Kohtutäitur algatab täitemenetluse võlausaldaja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks võib olla, nt maksekäsk, jõustunud kohtulahend ja üüri- või töövaidluskomisjoni otsus, notariaalne kokkulepe, maksuhalduri haldusakt.
Täitemenetluse alguses antakse võlgnikule tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikul on viimane võimalus saavutada kokkulepe võlausaldajaga maksegraafiku koostamiseks. Võlgnik peab vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul pöörduma kohtutäituri poole ning tegema omapoolse ettepaneku võla tasumiseks.
Täitemenetlus jätkub, kui võlgnik ei tee ettepanekut võla tasumiseks vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kohtutäituril on õigus arestida võlgniku pangakonto, vallas- ja kinnisvara, töötasu, töövõimetoetus, palk jne.
Täitemenetluses lisanduvad võlgnevusele ja menetluskuludele ka täitemenetluse algatamise kulud, täitekulud ja kohtutäituri tasu. Tasude suurus on seadusega reguleeritud.
Selgitused ja juhised, millised nõuded aeguvad, kuidas leida infot oma täiteasjade kohta ja kuidas täitemenetluse lõpetamist taotleda, leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
Blanketid
Viited
- Tarbija ja tehnilise järelevalve amet – Rahaasjad korda
- Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused
- Võlanõustamine
- Võlanõustajate kontaktid
- Eesti Võlausaldajate Liit
- Töötukassa esindus
- Minu Raha – finantsinspektsiooni tarbijaveeb
- Maksekäsu kiirmenetlus
- Täitemenetlus
- Kohtutäituri tasud
- Hagimenetlus
- Makseraskustes käitumine