Leping tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ning õigel viisil. Reeglina tulenevad need asjaolud lepingust endast, kuid täpsema kokkuleppe puudumisel on võimalik tugineda võlaõigusseaduses sätestatule. Näiteks kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab võlaõigusseaduse kohaselt lepingupool täitma kohustuse asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Samuti näiteks kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
Lepingu rikkumine
Lepingu rikkumiseks nimetatakse kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Lepingupooltel on võimalik lepingus täpsustada, mida peetakse lepingu rikkumiseks ja millised on lepingu rikkumise tagajärjed. Kui niisuguseid kokkuleppeid pole, sätestab kohaldatavad tagajärjed võlaõigusseadus.
Teatud lepinguliikide korral on lepingu nõrgema poole vastu õiguskaitsevahendite kasutamine võlaõigusseadusega täpsemalt reguleeritud. Näiteks nii üürilepingu kui ka tarbijakrediidilepingu korral on reguleeritud, kui mitme maksega peab üürnik või tarbija olema viivituses, enne kui lepingu teisel poolel tekib lepingu ülesütlemisõigus. Pooltevahelise lepinguga ei ole võimalik seaduses sätestatust ei üürniku ega tarbija kahjuks kõrvale kalduda.
Võlausaldaja ei saa tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt, kui ta ise põhjustas selle rikkumise.
Reeglina ei vastuta võlgnik lepingu rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu (asjaolu, mida võlgnik ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusjõud). Võlgniku vastutusest hoolimata võib võlausaldaja rakendada võlgniku vastu teatud õiguskaitsevahendeid, täpsemalt keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või lepingu üles öelda, samuti alandada hinda.
Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seaduses on selline vastutusestandard nähtud ette näiteks tervishoiuteenuse osutamise lepingu juures. Tavapäraselt on vastutuse aluseks lepinguõiguses siiski vääramatu jõu puudumine.
Õiguskaitsevahendid kohustuste rikkumisel
Kohustuse rikkumisel kohaldatavad õiguskaitsevahendid on:
- Täitmisnõude esitamisel nõuab võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist, näiteks raha maksmist, mingi töö tegemist, ostetud asja üleandmist. Raha maksmist võib võlgnikult alati nõuda. Mitterahalise kohustuse täitmist ei saa nõuda, kui see on võimatu, võlgnikule ebamõistlikult kulukas või koormav, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil või kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Täitmisnõue hõlmab ka mittekohase täitmise parandamise, asendamise või muul viisil heastamise nõuet, niivõrd kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.
- Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
- Hinna alandamine on võlausaldaja poolt kohaldatav, kui ta on vastu võtnud mittenõuetekohase täitmise. Aluseks on kohase täitmise ja mittenõuetekohase täitmise väärtuste vahe. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui isik on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist.
- Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral. Võlausaldaja saab nõuda võlgnikult viivist alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus pole viivisemäära kokku lepitud, on võimalik kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mis on võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele on lisatud 8% aastas.
- Kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku seadmine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab tekkinud kahju olema lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses ning võlgnik rikkumise eest vastutama, võlgniku vastutuse välistab vääramatu jõu esinemine. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
- Taganemine on õiguskaitsevahend lepingu lõpetamiseks. Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui on toimunud oluline lepingurikkumine. Kui oluline rikkumine toimus lepingu ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemiseks tuleb teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
- Ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või mõjuval põhjusel muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes. Lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.
Üldjuhul võib võlausaldaja ise valida nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ning eesmärgipäraseks peab. Ta võib kasutada ka mitut õiguskaitsevahendit koos, kui nende kooskasutamine ei ole olemusest, seadusest või lepingust tulenevalt välistatud. Näiteks on võimalik lepingust taganeda ja nõuda samaaegselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Teisalt jällegi ei ole võimalik samaaegselt nõuda kahju hüvitamist ja alandada hinda.
Kui olete kohustuse täitmisega hiljaks jäänud või muul viisil ebakohaselt käitunud, tasuks esmalt võtta lepingupartneriga ühendust ning püüda kokkuleppele jõuda, mida edasi teha. Lepingu rikkumise kahtlusest tuleks nii pea kui võimalik teist lepingupoolt teavitada, et muuta võimalikult minimaalseks rikkumisest tekkida võiv kahju ning anda lepingupartnerile võimalus rikkumine heastada. Samuti võib teatamisega viivitamine võtta võimaluse teatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks hiljem. On täiesti võimalik, et lepingut rikkunud pool hüvitab oma rikkumise tekitatud kahju vabatahtlikult või heastab rikkumise. Kui võlgnik enda kohustusi vabatahtlikult siiski ei täida, tuleb võlausaldajal enda õigused kohtu kaudu maksma panna.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.
Seotud artiklid
Viited
- Mida peab jälgima lepingute sõlmimisel
- Mida teha, kui mulle ollakse võlgu
- Mida teha, kui olen võlgu
- Tasuta õigusportaal Jurist Aitab
- Riigi õigusabi koduleht