Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Lepingu sisuks on lepingupoolte vahel kokku lepitud tingimused, millest tulenevad nende õigused ja kohustused. Lisaks lepingus ettenähtule tuleb arvestada seadusest tuleneva regulatsiooniga nii konkreetse lepinguliigi kohta kui ka üldisemalt tsiviilõiguse kohta tervikuna.
Lepinguõiguses on keskse tähendusega lepinguvabaduse põhimõte, mis seisneb vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida. Samas võib lepinguvabadus olla teatud juhtudel ka seadusest tulenevalt piiratud. Näiteks võib seadus sätestada piirangud lepingu sisule olukorras, kus üks lepingupool on teisest nõrgemal positsioonil ning vajab seetõttu tugevamat seadusjärgset kaitset. Nii on see näiteks tarbijakaitse- või tööõiguses.
Lepingute kasutamine
Lepingutega puutub igaüks meist igapäevaselt kokku. Lepinguid kasutatakse nii eraõiguses kui ka avalikus õiguses (nt halduslepingud). Eraõiguses on tavapärased võlaõiguslikud lepingud (nt müügileping, üürileping, laenuleping jne). Eraõiguslikke lepinguid kasutatakse ka asjaõiguses (nt asjaõiguste loomine, muutmine, ülekandmine), perekonnaõiguses (nt abikaasade abieluvaraleping), pärimisõiguses (nt pärimisleping), ühinguõiguses (nt ühingute asutamislepingud).
Lepingu sõlmimine
Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus).
Pakkumus on ettepanek leping sõlmida. Pakkumus peab väljendama pakkumuse esitaja rahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ning selle sisu ja olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud. Pakkumuseks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav pakkumusena.
Nõustumus on jaatav vastus pakkumusele, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.
Lepingute erinevad vormid
Lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui kohustuslikku vorminõuet pole, võivad pooled ise kokku leppida konkreetse vorminõude kasutamises, näiteks et leping sõlmitakse kirjalikult. Samuti on pooltel alati lubatud sõlmida kokkuleppeliselt leping rangemas vormis kui seadus nõuab. Näiteks kui seadusest tulenevalt on lepingule ette nähtud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, võivad pooled sõlmida lepingu ka kirjalikult või notariaalselt.
Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Kirjalik leping
Kirjaliku lepingu peavad lepingupooled omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (nt võib seadus ette näha, et ainult kohustatud pool peab alla kirjutama). Teatud juhtudel lubatakse ka allkirja mehaanilist jäljendamist, kui selle kasutamine on käibes tavaline.
Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm. Elektrooniline vorm tähendab, et leping sisaldab lepingupoolte nimesid ning nad on selle elektrooniliselt allkirjastanud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on näiteks digitaalne allkiri.
Kirjalikku taasesitamist võimaldav leping
Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi korral peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ning sisaldama küll lepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult ja omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõuded võib täita näiteks e-kiri või SMS.
Notariaalne leping
Notariaalsed lepingud jagunevad notariaalselt kinnitatud ja notariaalselt tõestatud lepinguteks. Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjade kinnitamist notari poolt. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine, mis tähendab, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud, mille kohta on seaduses vastav nõue ette nähtud. Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada:
- kõik kinnisasja võõrandamise tehingud ja kinnisasjale asjaõiguste (nt hüpoteek) seadmise tehingud
- abieluvaraleping
- äriühingu asutamisleping või asutamisotsus
- osaühingu osa võõrandamise ja pantimise leping, kui osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite registris
- õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.
Oma notariaalseid dokumente näete riigiportaalis menüüpunkti „Minu andmed“ all. Ettevõtjana või asutuse kasutajana kasutage teenust „Notariaalsed dokumendid“
Suuline leping
Rangema vorminõude puudumisel võib lepingu sõlmida ka suuliselt. Näiteks ostes poest leiba, sõlmitakse müüja ja ostja vahel müügileping ning seda isegi siis, kui seda formaalselt ei vormistata, vaid müüja ulatab lihtsalt üle leti ostjale leiva ning ostja maksab selle eest.
Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kui vähegi võimalik, on soovitatav lepinguid sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.
Seotud artiklid
Viited
- Mida peab jälgima lepingute sõlmimisel
- Notarite nimekiri
- Tasuta õigusportaal Jurist Aitab
- Riigi õigusabi koduleht
Teenused
Seadused
- Äriseadustik
- Notari tasu seadus
- Pärimisseadus
- Perekonnaseadus
- Tsiviilseadustiku üldosa seadus
- Asjaõigusseadus
- Võlaõigusseadus