Õigusvaidlusi on võimalik lahendada nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses. Mõlemal juhul võite lahendusprotsessi kaasata Eesti õiguskorraldust tundvaid spetsialiste: juristid, advokaadid, notarid jt.
Vaidluse lahendamine kohtuväliselt
Kui omavahelistest läbirääkimistest ja kokkuleppe leidmisest pole abi olnud, võite kaasata juristi või advokaadi. Nad tunnevad õigussüsteemi üksikasjalikult, aitavad kaitsta teie huve ning leida vajalikke kompromisse. Lisaks võite teise osapoolega kokku leppida vaidluse kohtuvälise lahendamise kas lepitusmenetluses või vahekohtus.
Notariaalne leping sundtäitmisele allumise klausliga
Kui olete sõlminud näiteks notariaalse lepingu ning sellest tulenev rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks, siis selleks, et see rahaline nõue oleks sundtäidetav, tuleb võlgnikul anda pärast võla tasumise tähtaega eraldi nõusolek, et ta on nõus alluma kohesele sundtäitmisele. Kui leping on sõlmitud enne 31.12.2005 ja võlgnik on lepingus sundtäitmisega nõustunud, siis pole eraldi nõusolekut vaja ja sundtäitmiseks võib pöörduda kohe kohtutäituri poole. Samuti pole võlgniku nõusolekut vaja siis, kui kohesele sundtäitmise allumine on kantud kinnistusraamatusse hüpoteegi kande juurde või kui lepingu esemeks on elatise nõue.
Lepitusmenetlus
Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Lepitajaks võib olla notar, vandeadvokaat või muu vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitusmenetluse võib läbi viia ka riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan, nt autoriõigusekomisjon. Ta võib nõustajana esitada ka omapoolse lahendusettepaneku, kuid viimane otsustusõigus jääb siiski osapooltele.
Ka kindlustusvaidluste lahendamiseks on lepitusmenetlus sobiv. Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseb kindlustuse lepitusorgan, kelle kaudu tegutsevad erapooletud kindlustuslepitajad. Eesti Kindlustusseltside Liidu liikmed on ette andnud nõusoleku kindlustusvaidluse korral lepitusmenetluses osaleda. Iga lepitusorgani poole pöörduja saab ise valida, kes lepitajatest asub osapooli lepitama. Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on tasuta.
Lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik. Selleks, et notari või vandeadvokaadi poolt kinnitatud lepituskokkulepe oleks sundtäidetav, tuleb pöörduda kokkuleppe tõestamiseks teise notari poole või kokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks kohtu poole. Riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepped on sundtäidetavad. Muu lepitaja poolt kinnitatud kokkulepe tuleb selle sundtäitmiseks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada.
Vahekohtumenetlus
Vahekohtumenetlus on samuti alternatiivne vaidluste lahendamise viis. Kuna vahekohtu koosseisu määravad pooled ise, saavad nad olla kindlad vahekohtunike teadmistes, kogemustes ja erapooletuses. Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keel, kohaldatav õigus ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste vahekohtutena tegutsevad nt Notarite Koja vahekohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) arbitraažikohus. Rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevate vaidluste lahendamisel kasutataksegi tihti EKTK arbitraaži. Vahekohtus tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lõplik, st vaidlust edasi kohtusse viia ei saa.
Selleks, et vahekohtu otsust oleks võimalik sundtäita, tuleb see eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada. EKTK ja Notarite Koja vahekohtute otsused on sundtäidetavad ilma, et neid oleks vaja kohtu poolt täidetavaks tunnistada.
Lepitus- ja vahekohtumenetluse eelised
Erinevalt riiklikust avalikust kohtumenetlusest on vaidluse lahendamine lepituse korras või vahekohtus konfidentsiaalne. Menetlus on kiirem ja ka kulud on väiksemad.
Kohtumenetlus
Kui pooled ei soovi vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis kehtib kolmeastmeline kohtusüsteem:
- Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Haldusasju lahendavad esimese astme kohtuna halduskohtud.
- Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
- Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Kohtule tuleb esitada nõuetekohased dokumendid ja tasuda riigilõiv. Kohtumenetlust on tsiviil- ja halduskohtumenetluses võimalik alustada ja menetlusdokumente kõigis menetlusliikides kohtule esitada elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust (kuni 8000-eurose rahalise nõude puhul) saab esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ID-kaardi või mobiil-IDga ja esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.
E-toimikus on võimalik:
- algatada kohtumenetlusi tsiviil- ja haldusasjades;
- tasuda riigilõivu menetlustoimingult;
- näha endaga seotud menetlusi ja menetlusdokumente, sh kohtulahendeid;
- esitada kohtule menetlusdokumente kõigis menetlusliikides;
- võtta vastu menetleja saadetud dokumente, sh kohtukutseid ja kohtulahendeid;
- esitada kohtulahendite peale kaebusi;
- jälgida endaga seotud menetluste kulgemist.
Kohtuvaidluse lahendamisel võite esindada end ise või osaleda esindaja (nt jurist, vandeadvokaat) kaudu. Kui olete valinud endale esindaja, võib ta kohtus asja lahendamisel osaleda üksi või koos teiega. Hagimenetluses riigikohtus võib osaleda üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kui kohus teeb otsuse teie kasuks, kuid teine pool vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, võite pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Infot täitemenetluse kohta ja kohtutäiturite kontaktandmed leiab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt. Eesti kohtutes tehtud otsused on täidetavad ka teistes Euroopa Liidu riikides ja Islandil, Norras ja Šveitsis (Lugano konventsiooni riigid). Eesti kohtulahendite täidetavus ülejäänud riikides sõltub selle riigi õigusest, kus Eesti kohtu lahendit täita soovitakse. Kohtulahendeid saab otsida Riigi Teataja portaalist.
Kulud
Lepitusmenetluses tuleb osapooltel tasuda eelnevalt kokkulepitud lepitajatasu ning lepitusmenetlusega seotud kulud. Lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Notari tasu lepituskokkuleppe tõestamise eest on 51,13 eurot.
Vahekohtumenetluses tuleb tasuda eelnevalt kokkulepitud vahekohtunike tasud ja vahekohtumenetlusega seotud kulud. Kulud jaotuvad osapoolte vahel võrdselt, kui pole kokku lepitud teisiti. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Kohtumenetluse kulud olenevad mitmest asjaolust, näiteks sellest, kes on esindaja, kui pikaks kohtumenetlus kujuneb, milline on tsiviilasja hind, mitu kohtuastet läbitakse jne. Kuna kohus jätab menetluskulud üldjuhul kaotanud poole kanda, tuleb arvestada ka võimalike mõlema poole menetluskuludega.
Notarite tasud on määratud notari tasu seadusega, kohtutäiturite tasumäärad kohtutäituri seadusega. Riigilõivumäärad on fikseeritud riigilõivuseaduses.
Täitemenetluse lõpetamine tsiviilnõudes
Kohtutäituril on võimalus täitemenetlus tsiviilnõudes lõpetada, kui võlgnik on esitanud selleks avalduse ja täitmise aegumise tähtaeg on möödunud.
Selgitused ja juhised, millised nõuded aeguvad, kuidas leida infot oma täiteasjade kohta ja kuidas täitemenetluse lõpetamist taotleda, leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
Viited
- Eesti kohtusüsteem
- Kohtulahendite otsing
- Kindlustusvaidluse lahendamine
- Advokatuur
- Euroopa e-õiguskeskkonna portaal
- Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumine
Teenused
Seadused
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus
- Lepitusseadus
- Kriminaalmenetluse seadustik
- Riigilõivuseadus
- Notari tasu seadus
- Täitemenetluse seadustik
- Kohtutäituri seadus
- Väärteomenetluse seadustik
- Tsiviilkohtumenetluse seadustik
- Halduskohtumenetluse seadustik
- Võlaõigusseadus