Õigus on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest peetaks kinni ning et riigis püsiks rahu ja turvalisus. Riigikogu on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine peaks inimestele endile kasu tooma. Samas näidatakse, mis järgneb siis, kui neid rikutakse.
Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust ja annab inimestele vajaliku riigi abi. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks (õiguspäraseks käitumiseks). Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega nii, et õiguslik lahendus oleks alati õiglane.
Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid:
- Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele.
- Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate põhimõtete järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusharudesse ja õigusaktidesse.
- Õigusnormide loojaks on riigikogu, valitsus või minister.
- Riik peab õiguse täitmise tagama, vajadusel riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga.
- Ühiskond areneb ja koos sellega suureneb vajadus mitmesuguste suhete õigusliku reguleerimise järele. Seadus ja sellest juhindumine on tsiviliseeritud ühiskonna ning areneva majanduskeskkonna olulisemaid eeltingimusi.
Kuidas tagatakse õiguse toimimist?
Kuna õiguse puhul on tegu üldiste käitumisreeglitega, siis tähendab see seda, et õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks.
Riik peab looma efektiivsed normid, et inimesed neid täidaksid. See tähendab ühelt poolt, et õigusnormide täitmine peab olema tagatud kohase sunniga. Inimesed peaksid tundma, et normipärane käitumine on neile endile ka kasulikum kui mitteõiguspärane käitumine. Teiselt poolt peavad õigusnormid olema üldise elu loogikaga kooskõlas.
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattuja käitumisele teatud mõistlikud raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sundi või sanktsioone. Nii tagab riik õigusnormis sisalduva kokkuleppe täitmise.
Riigi sund ja sanktsioonid ei ole aga eesmärgiks iseeneses – nende eesmärgiks on mõjutada inimesi õiguspärasel viisil käituma. Oma ülesannet täidavad nad järelikult kõige paremini siis, kui neid ei tule kellegi peal rakendada.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.