Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides.
Seaduse algatamise õigus on:
- riigikogu liikmel
- riigikogu fraktsioonil
- riigikogu komisjonil
- valitsusel
- presidendil põhiseaduse muutmiseks
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda valitsuse poole ettepanekuga algatada riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus.
Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni
Algatatav seaduseelnõu antakse riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 tööpäeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon riigikogu alatiste komisjonide hulgast. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb riigikogu juhatus teatavaks riigikogu liikmetele. Seaduseelnõu menetlus koosneb üldjuhul: juhtivkomisjoni töö eelnõuga enne esimest lugemist, esimene lugemine, juhtivkomisjoni töö eelnõuga esimese ja teise lugemise vahel, teine lugemine, juhtivkomisjoni töö eelnõuga teise ja kolmanda lugemise vahel ning lõppmenetlus.
Eelnõu esimesel lugemisel arutatakse eelnõu üldpõhimõtteid. Eelnõu esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel.
Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Peale selle koostab juhtivkomisjon esitatud muudatusettepanekute loetelu.
Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja esineb ettekandega juhul, kui ta seda soovib või kui juhtivkomisjon nii otsustab. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele kuni kaks suulist küsimust. Avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esindajad. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine.
Eelnõu kolmandal lugemisel toimub lõpphääletus. Enne lõpphääletust võib teise lugemise katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohivad eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. Sellega saab eelnõu algataja või esitaja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla riigikogu esimees ning seejärel esitab riigikogu kantselei seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile.
Seaduse eelnõu riigikogu koosseisu vahetumise korral
Kui riigikogu volitused lõpevad, langevad riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida see koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda. Eelnõu algatanud riigikogu liige ei pruugi olla enam uues koosseisus, valitsuse koosseis võib olla muutunud ja uus riigikogu koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga.
Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab president viivitamatult välja. Kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.
Seaduse jõustumine
Vastuvõetud seaduse jõustumisele peab eelnema, et president kuulutab seaduse välja. Kui president kuulutab seaduse välja, avaldatakse seadus Riigi Teatajas. President võib jätta riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui riigikogu võtab presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või pöördub riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president seaduse välja.
Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Põhiseaduse muutmine
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
- rahvahääletusel
- riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
- riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.
Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002)