Ema sünnitusjärgne kontroll ja vaimne tervis
Olenemata sünnitusviisist vajab värske ema aega nii vaimseks kui ka füüsiliseks taastumiseks. Sinu keha on just läbi teinud midagi tähelepanuväärset, oled andnud alguse uuele elule. Pärast 9 kuud ootamist oled tõenäoliselt põnevil, sest oled lõpuks oma lapsega kodus ja kõik on nii uus. Suur osa Sinu tähelepanust ja energiast on järgmistel nädalatel ja kuudel beebile suunatud, kuid ära unusta ka enda eest hoolt kanda.
Erinevate füüsiliste ja vaimsete seisundite varajane avastamine võib mõjutada Sinu tervist ja heaolu pärast sünnitust, sealhulgas võimekust hoolitseda enda eest ja pakkuda hoolt oma vastsündinule. Siinkohal on olulisel kohal ämmaemanda sünnitusjärgne koduvisiit ning sünnitusjärgne kontroll, mis täidavad eelkõige Sinu tervise ja heaolu seisukohalt toetavat rolli.
Mida tehakse sünnitusjärgsel kontrollil?
Enne uuesti suguelu alustamist on 6-8 nädalat pärast sünnitust soovitav käia Sinu rasedust jälginud naistearsti või ämmaemanda juures sünnitusjärgses kontrollis.
Sünnitusjärgse kontrolli eesmärk on hinnata Sinu sünnitusjärgset vaimset ja füüsilist taastumist, reflekteerida rasedus-, sünnitus ja sünnitusjärgse aja kogemust, planeerida edasine rasestumisvastane vahend ning anda tervist ja heaolu toetavaid soovitusi.
Vastuvõtul teeb Sulle ämmaemand läbivaatuse, mille käigus hindab ta Sinu tupe ja lahkliha seisundit, emakakaela ja emaka sünnitusjärgset taastumist, võimalike rebendite paranemist, limaskesta seisundit ning taastumist. Samuti kontrollib ta Sinu rindu ja kõhtu.
Sünnitusjärgselt sugueluga alustamise aeg on väga individuaalne. Üldjuhul ei soovitata sugueluga alustada enne, kuid sünnitusjärgne eritis emakast ja tupest on lõppenud, mis tavaliselt kestab umbes 6-8 nädalat.
Naistel, kes ei imeta, algavad ovulatsioonid umbes 4-6 nädalat pärast sünnitust, mil on võimalik ka uue raseduse teke. Ainult rinnaga toitvatel emadel nihkub üldjuhul ovulatsioon ja menstruatsioon edasi, kuni üks aasta ja enam pärast sünnitust. Kuid mõnikord tekib rinnaga toitval naisel ovulatsioon, menstruatsioon ja rasestumine sama kiiresti kui emal, kes ei imeta, mistõttu on soovimatust rasedusest hoidumine väga oluline. Seetõttu räägitakse koos erinevatest rasedusest hoidumise võimalustest. Kui oled juba otsustanud, millist meetodit kasutada soovid, kirjutatakse Sulle välja vastav retsept. Kuniks otsus on tegemata, soovitame kasutada kondoomi. Spiraali võib hakata kasutama 6-8 nädalat pärast sünnitust.
Sünnitusjärgne taastumine
Sünnitusjärgsel taastumisel on oma väljakutsed. Väga tavaline on tunne, et Sinu keha ei taastu nii kiiresti, kui soovid. Mida rohkem lased oma kehal puhata, seda täielikumalt see taastub. Isegi kui suudad ainult süüa, magada ja oma lapse eest hoolitseda, on seegi juba piisav.
Esimese kuue nädala jooksul pööra tähelepanu oma kehale. Oled küll veidi väsinud ja keskendunud oma lapsele, kuid proovi oma kehas muutusi märgata. Iga päevaga hakkad end paremini tundma, kuid seisa vastu kiusatusele pingutada rohkem. Sel hetkel koormusega liialdamine võib taastumist tagasi lükata. Keskendu mitmekülgsele toitumisele, rohkele vee joomisele (eriti kui toidad last rinnaga) ja piisavale puhkusele. Nii läheb sünnitusjärgne taastumine kiiremini.
Sünnitusjärgsed kehalised muutused, mis mõjutavad enesetunnet
Emaka taandareng ja valulikud emaka kokkutõmbed
Raseduse kasvades on emakas veninud kordades suuremaks, kui see esialgselt oli, et pakkuda pehmet kasvukeskkonda Sinu lootele. Sünnitusjärgselt algab emaka taandareng: emakas hakkab kontraheeruma ehk kokku tõmbama normaalsesse raseduseelsesse suurusesse. Kokkutõmbed tekitavad valu alakõhus ja nimmepiirkonnas. Kokkutõmbeid põhjustab hormoon oksütotsiin, mida vabaneb organismis eriti rohkesti imetamise ajal, seega võid valu tunda tugevamalt just imetamise ajal. Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel võid neid tunda tugevamatena, kuid nii nagu emakas oma mahult järjest väheneb, leeveneb ka valu. Esmassünitajad võivad sünnitusjärgseid emaka kokkutõmbeid tajuda nõrga valuna, kuid korduvsünnitajad oluliselt tugevamatena. Valu leevendamiseks võib kasutada paratsetamooli.
Sünnitusjärgne eritis ehk lohhiad
Platsenta sündimise järgselt algab emaka sisepinna taastumine, mille käigus eritub esimestel päevadel suuremas koguses lohhiaid. Seetõttu on soovitatav kasutada võimalikult suure imavusega hügieenisidemeid. Lohhiad on esimestel päevadel punased, kuid nii nagu emakas taandareneb ja paraneb, muutuvad lohhiad järjest pruunikaks, kuni lõpuks valgeks. Lohhiad erituvad umbes 6-8 nädalat ning neil on väga iseloomulik lõhn, mistõttu on isiklik hügieen väga oluline.
Suguelundite turse ja rebendite paranemine
Sünnituse käigus venitada saanud suguelundid on turses ja sageli valulikud. Võib juhtuda, et on tekkinud rebendid, mida võib olla ulatusest lähtuvalt õmmeldud. Kui rebendeid ei tekkinud või need olid väga väikesed ning õmblemist ei vajanud, leevenevad turse ja valulikkus tavaliselt mõne päevaga. Rebendite ja õmbluste puhul võtab paranemine aega umbes paar nädalat. Õmbluste tegemiseks kasutatakse iseimenduvaid materjale, seega õmblused langevad haava paranedes ise ära. Paranemist soodustab puhta voolava veega pesemine ja õrn kuivatamine tualetiskäimise järgselt, sage hügieenisidemete vahetamine ning õhuvannid. Paranemist kiirendab ka näiteks astelpajuõliga peitsimine. Kui esialgu on istumine ja voodist tõusmine raske või isegi valulik, aitab rebendite paranemisele kaasa lamades imetamine ja istumine vaid ühele tuharale toetudes.
Kõhukinnisus ja hemorroidid
Paljudele naistele valmistab juba raseduse ajal suurt muret kõhukinnisus ja raseduse lõpus tekkinud hemorroidid, mis võivad põhjustada valu. Sünnitusjärgselt võib mure jätkuda, sest lisandub rebendite ja õmbluste tõttu tuleb soole tühjendamiseks pressida. Sageli võivad sünnituse ajal pressimisest tekkida (või suureneda) hemorroidid, mis muudavad soole tühjendamise veelgi ebamugavaks ja hirmutavaks. Nüüd on eriti oluline jälgida tarbitava vedeliku hulka, kiudaineterikka toidu, hapendatud piimatoodete tarbimist ja mitmekülgset toitumist, et leevendada kõhukinnisust ja soodustada soole tühjenemist. Ulatuslike õmbluste puhul ei ole tugev pressimine lubatud ning vajadusel soovitatakse kasutada lahtisteid (nt Microlax või Duphalac).
Valulik imetamine ja piimapais
Imetamine on oma olemuselt väga loomulik, kuid paljude naiste jaoks on imetamine esimestel päevadel valulik, sest rinnad ei ole veel harjunud lapse imemisega kaasneva tugeva survega. Esimene võte valuliku imetamise leevendamiseks on imetamisasendi korrastamine. Kui lapse asend rinnal on vale, siis ei saa ta õigesti ja piisavalt avatud suuga rinda haarata ning põhjustab ebaõige võttega rinna ja rinnanibu ülevenitust, mis omakorda teeb emale valu. Hea on konsulteerida ämmaemanda või imetamisnõustajaga, kes kontrollib üle ja korrigeerib imetamisasendit ja lapse imemisvõtet. Sageli on vaja vaid väikest asendi või imemisvõtte kohendamist, et valu leeveneks. Kui aga rinnanibud on punetavad, tundlikud ja on tekkinud lõhed, siis aitavad paranemisele hästi kaasa õhuvannid ja rinnakreemid ning kompressid, mida võid leida apteegi vabamüügist.
Esmane rinnapiim ehk ternespiim on rinnas olemas juba umbes raseduse 16. nädalast, kuid rind ei tooda veel suuremas koguses rinnapiima, sest laps ei ole veel sündinud. Sünnijärgselt ja esimestel päevadel tuleb rindadest koheselt ternespiima, mille kogus on väike, kuid mis on valgu- ja kaitsekehadest rikas ning pakub lapsele piisavalt toitu. Umbes 3-5 päeval pärast sünnitust hakkab rinnapiima hulk rinnas suurenema, tekib nn pärispiim ning paljud naised tajuvad seda piimapaisuna: rinnad muutuvad suureks, pingsaks, kuumavaks, valulikuks ning pakitsevaks. Piimapaisu leevendab, kui enne imetamist rinda soojendada. Näiteks käia sooja duši all või soojendada rinda soojakotiga ning pumbata enne lapsele rinna pakkumist rinnast veidi rinnapiima välja. Nii on lapsel rinnapiima kergem kätte saada. Kui rinnad on ka pärast imetamist pingsad ja pakitsevad, siis võiks jätkata sageli imetamist ning vajadusel pisut rinnapiima ka välja pumbata, et pakitsus leeveneks. Imetamise järgselt võib rinnale lühikeseks ajaks asetada jahedaid kompresse, näiteks jaheda kapsalehe.
Kurvameelsus
Lisaks füüsilistele muutustele sünnitusjärgsel ajal tajub vastne ema muutusi ka meeleolus ning toimetulekus. Sünnitusjärgselt ei ole masendunud enesetunne, väsimus ja murelikkus midagi ebatavalist. Keha taastub rasedusest ja sünnitusest ning vajab kohanemiseks aega. Vahetult sünnitusjärgselt kogeb ligi 90% naistest emadusmasendust: ambivalentseid tundeid alustades ülevoolavast rõõmust kuni ärevuse ning nutuhoogudeni. Esimeste päevade vältel on see normaalne ning seletatav sünnitusjärgsete hormonaalsete muutuste, sünnitusel kogetud vaimsest ja füüsilisest pingutusest ja ebakindlusega uute väljakutsete ees.
Kui oled tundnud masendust, ärevust ja muremõtteid nii enda kui lapse suhtes pikemalt kui kaks nädalat, räägi sellest kindlasti oma ämmaemanda, naistearsti või perearstiga, sest Sul võib olla tekkinud sünnitusjärgne depressioon ning sel juhul vajad rohkemat vaimse tervise toetust. Vajadusel kaasab ämmaemand kaasata raseduskriisi nõustaja, kes vajadusel kaasab ka teisigi vaimse tervise spetsialiste.
Sünnitusjärgne hooldus ning naise vaimne tervis
Lapseootus ja sünnitusjärgne aeg on naistele ja peredele üleminekuaeg, et kohaneda füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutustega ning uue olukorraga elus. Siinkohal on naise ja pere vajaduste varane märkamine olulise tähtsusega, et toetada kohanemist ja ennetada võimalike naise ja lapse potentsiaalsete terviseprobleemide avaldumist ning tüsistumist.
Ämmaemand jälgib pere sünnitusjärgselt sõltuvalt naise ja vastsündinu individuaalsetest vajadusest: ema vaimne ja füüsiline tervis, imetamine, probleemid vastsündinuga toimetulekul, sotsiaalsed probleemid, vastsündinu kohanemise- ja tervisehäired. Riskigruppi kuuluvatele naistele ja vastsündinutele koostatakse individuaalne jälgimis- ja toetusplaan.