Isa vanemahüvitis ja isapuhkus enne sünnitust
Töötavatele isadele kaasneb isa vanemahüvitisega 30 kalendripäevane isapuhkus tööandja juurest. Eesmärk on võimaldada isadel osaleda rohkem laste kasvatamises.
Isapuhkust võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa vanemahüvitis on isa individuaalne õigus – isapuhkuse tasu ja puhkusepäevi saab kasutada lapse isa, ning kumbagi ei saa teisele vanemale üle kanda. Juhul, kui lapse sünniaktis või Rahvastikuregistris puuduvad andmed isa kohta, või isa on surnud/ei täida kohustust last kasvatada või loobub isa vanemahüvitisest, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
Isa vanemahüvitise ja isapuhkuse planeerimine
Isa vanemahüvitise arvestamise aluseks on kõigi kalendrikuude jaoks sama päevamäär, mis saadakse, kui hüvitise kuumäär jagatakse 30ga. Isa vanemahüvitist on õigus kasutada ühe perioodina järjest või päevade kaupa planeerides, mida saad teha sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Isapuhkust ja isa vanemahüvitist saab planeerida alates 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse planeerimise kuval.
Kui soovid isa vanemahüvitist kasutada juba enne lapse sündi, siis saad Sa seda planeerida tulevase lapse ema isikukoodi ja lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.
Isa vanemahüvitise pakkumuse saad Sa sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse alati pärast lapse sündi, kui Sa ei ole enne lapse sündi hüvitist planeerinud või oled teinud seda osaliselt. Pakkumus saadetakse Sulle pärast lapse sünni registreerimist rahvastikuregistris.
NB! Sotsiaalkindlustusamet saadab iseteeninduses tehtud pakkumuse kohta teavituse isa e-postile. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas Sinu kehtiv e-posti aadress. Isa vanemahüvitisega ei kaasne riigipoolset ravikindlustust. Töösuhtes oleva isa ravikindlustuse tagab selleks perioodiks tema tööandja.
Kui suur on isapuhkuse tasu ja kuidas seda makstakse?
Isa vanemahüvitise arvutamisel võetakse alati aluseks lapse tegelik sünnikuupäev. Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutatakse esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkus, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, enneaegselt või pärast tähtaega) ning hüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavad tulu. Arvestuse aluseks võetud 12 kuud moodustavad nn referentsperioodi. Selle järgi arvutatakse hüvitise kuumäär, mis omakorda jagatakse 30-ga, et leida vanemahüvitise päevamäär.
Kui isal referentsperioodi jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse isa vanemahüvitis vanemahüvitise minimaalses määras, mis 2026. aastal on 886 eurot kuus, päevamäär 29,53 eurot. Lapse sünniaasta on hüvitise arvutamisel oluline, sest isa vanemahüvitise minimaalne määr sõltub kalendriaastast, millal laps sündis – hüvitise määr arvutatakse kalendriaasta järgi.
Näiteks kui isa planeerib isa vanemahüvitise saamise enne lapse sündi 2025. aasta detsembrisse, aga laps sünnib 2026. aasta jaanuaris, siis olgugi et isa puhkas detsembris, arvutatakse isa vanemahüvitise määr lapse sünnikuupäeva järgi. Kuna see oli 2026. aasta jaanuaris, saab isa oma isa vanemahüvitist 2026. aasta määrade järgi.
Kui isal referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse isa vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2026. aastal on 886 eurot kuus, päevamäär 29,53 eurot.
Vanemahüvitise maksimaalne suurus on seaduse alusel välja arvestatud kahekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2026. aastal 3806,10 eurot ja päevamäära ülempiir 126,87 eurot). Kui isa sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on suurem kui või võrdne 3806,10 euroga, saab ta isa vanemahüvitist maksimaalses määras.
NB! Isa vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.
Isa vanemahüvitise arvutamise teeb lihtsaks vanemahüvitise kalkulaator, mis võimaldab Sul ise sisestada enda sissetuleku summa ja läbi mängida erinevad võimalikud stsenaariumid.
Isa vanemahüvitise määramine ja väljamaksmine
Isapuhkuse tasu määratakse ja makstakse välja alati pärast lapse sünni registreerimist rahvastikuregistris.
Sotsiaalkindlustusamet maksab isa vanemahüvitist sarnaselt vanemahüvitisega kuu kaupa. Seega makstakse isa vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.
Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.
Näiteks on isal isa vanemahüvitise õigus 30 järjestikust kalendripäeva alates 10.06.2026 kuni 09.07.2026. Isa vanemahüvitist makstakse isale kahe väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:
- 10.06.2025-30.06.2026 perioodi eest väljamakse 08.07.2026
- 01.07.2025-09.07.2026 perioodi eest väljamakse 08.08.2026
NB! Enne lapse sündi isapuhkust ja isa vanemahüvitist planeerinud isale makstakse hüvitis välja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui lapse nimi on rahvastikuregistris registreeritud..
Isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust. Tulumaksuvabastuse soovist saad sotsiaalkindlustusametit teavitada isa vanemahüvitist planeerides või soovi korral hiljem iseteeninduses.
Isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis
Jagatavat vanemahüvitist saab isa kasutada vaid siis, kui tal on isa vanemahüvitise päevad juba kasutatud või ta on nende kasutamisest loobunud.
Hüvitisi ei saa võtta vaheldumisi – ei ole võimalik võtta ühel perioodil isa vanemahüvitist, siis jagatavat vanemahüvitist ning seejärel jälle isa vanemahüvitist.
Isa, kes ei saa mingil põhjusel isa vanemahüvitist kasutada, kuid soovib kasutada jagatavat vanemahüvitist, saab isa vanemahüvitisest loobuda. Loobuda saab osaliselt veel kasutamata päevadest või korraga kõigist 30 päevast. Loobumine on lõplik ja ühekordne – kui oled isana juba isa vanemahüvitise kasutamisest loobunud, siis neid päevi hiljem enam kasutada ei saa.
Kui lapse isa ja ema on lahus, peab isa vanemahüvitise saamiseks olema lapsele määratud isa, kes omab lapse hooldusõigust.
Isapuhkus
Kõigil töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele.
NB! Töötava isa all mõeldakse töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel töösuhtes olevat isa, kellel tekib õigus isapuhkusele, kuna tal on selleks alus töölepingu seaduse alusel.
Isapuhkuse ajal ei ole lubatud töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel töötada. Töötav isa peab isa vanemahüvitise ja isapuhkuse kasutamiseks kõigi oma tööandjate juurest isapuhkusele jääma.
Tööandjale isapuhkusest teavitamine
Soovitame töötaval isal oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkuse algust. Tulevane isa saab tööandjalt suunised, kuidas isapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.
Töötav isa, kes jääb seoses hüvitise saamisega isapuhkusele, märgib sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses isa vanemahüvitise planeerimisel ka enda tööandja(te) e-posti aadressi(d). See on oluline, et sotsiaalkindlustusamet saaks teavitada ka tööandjat isa soovist hakata valitud kuupäevast isapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.
Isapuhkuse mõju põhipuhkusele
Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seadusest, , et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse ning seega ei lühene põhipuhkus isapuhkusel viibitud aja tõttu.
Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva isa isapuhkust kasutab. Sellekohase info saab tööandja sotsiaalkindlustusametilt, kui isa planeerib iseteeninduses isa vanemahüvitist ja isapuhkust ning ka siis, kui isapuhkuse kanne tehakse töötamise registrisse.
Näide: töötaja põhipuhkuse kestus on 28 päeva kalendriaastas. Isapuhkust soovib töötaja kasutada 30 kalendripäeva. Isapuhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 2 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*30).
Mis saab isa vanemahüvitisega, kui sünnib järjest mitu last?
Vanemahüvitise kasutamine on lapsepõhine. Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitise õigus kasutamata, siis järgmise lapse sünniga ei tal kao õigust esimese lapsega isa vanemahüvitist saada. Õigus isa vanemahüvitist kasutada on kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
NB! Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest korraga. Mitmike sünni puhul makstakse isale isa vanemahüvitist ühekordselt.
Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitis kasutamata, aga teise lapsega kasutatud, siis on tal teise lapsega õigus jagatavale vanemahüvitisele
Isa peab arvestama sellega, et enne lapse kolmeaastaseks saamist peab isa vanemahüvitis saama kasutatud, sest muidu see aegub. See tingimus on samuti lapsepõhine – kummagi lapse eest antavat 30 ettenähtud päeva vaadatakse konkreetse lapse ja tema vanuse põhjal.