Põhjuseid raseduse katkestamiseks ehk abordiks võib olla erinevaid. Ka kõige usaldusväärsem rasestumisvastane vahend võib vahel siiski alt vedada ning naine võib soovimatult rasestuda. Emotsionaalselt ja moraalselt on raseduse katkestamine naise jaoks sageli väga raske otsus. Rasedust võib katkestada vaid naise enda tahtel ja nõusolekul. Enne abordi kaalumist aruta oma otsus kindlasti läbi mõne lähedase inimese või nõustajaga. Vajadusel on võimalik pöörduda ka raseduskriisinõustaja poole.
Kui oled otsustanud raseduse katkestada, pöördu abordieelseks nõustamiseks ja abordile saatekirja saamiseks naistearsti vastuvõtule. Suuremates haiglates on sageli eraldi vastuvõtud naistele, kes soovivad rasedust katkestada, et ooteaeg vastuvõtule ei oleks pikk. Vastuvõtuaega broneerides tasub oma soovist teada anda. Samuti aruta arstiga ning otsustada, kuidas edaspidi ennast soovimatu raseduse eest kaitsta. Rasestumisvastaseid vahendeid selleks on mitmeid: implantaat, spiraal, pillid, plaaster või tuperõngas.
Mida tähendab raseduse katkestamine ehk abort?
Raseduse katkestamine ehk abort on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamise teel. Rasedust võib katkestada vaid naise enda nõusolekul, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat (ehk kuni 11 nädala ja 6 päeva). Meditsiinilistel näidustustel võib katkestada kuni 21 nädalat ja 6 päeva kestnud rasedust.
Nendeks näidustusteks on olukorrad, mil:
- rasedus ohustab naise tervist;
- lootel on raske vaimne või füüsiline terviserike;
- naise haigus takistab lapse kasvatamist;
- naine on alla 15-aastane või üle 45-aastane.
Omal soovil raseduse katkestamine on Eestis tasuline protseduur. Tervisekassa kindlustuse olemasolul peab abordi soovija maksma medikamentoosse abordi korral 50% hinnast ja kirurgilise abordi korral 30% hinnast. Kindlustuse puudumisel tuleb maksta täishind. Abordi hind võib igal aastal veidi muutuda.
Raseduse katkestamist reguleerib raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus.
Kuidas toimub raseduse katkestamine?
Rasedus katkestatakse naise soovil kirjaliku avalduse alusel. Kui oled otsustanud raseduse katkestada, on eelnevalt vajalik naistearsti vastuvõtt, kus tehakse vajalikud uuringud ja analüüsid: günekoloogiline läbivaatus, ultraheli raseduse suuruse kindlaksmääramiseks, analüüsid emakakaelast ning vereanalüüsid.
Koos günekoloogiga valitakse sobiv raseduse katkestamise meetod – medikamentoosne ehk tabletiabort või kirurgiline abort. Naistearst selgitab Sulle protseduuri kulgu ja võimalikke tüsistusi ning pannakse paika abordi tegemise aeg.
Raseduse medikamentoosne katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest ravimite manustamise abil. Kasutatakse kaht ravimit: mifepristooni ja misoprostooli. Ambulatoorselt katkestatakse ravimitega kuni 9 nädala ehk 63 päeva suuruseid rasedusi. Suuremad rasedused kui 9 rasedusnädalat suunatakse medikamentoosseks katkestamiseks haiglasse.
Kirurgilise raseduse katkestamise protseduur tehakse haiglas günekoloogia või päevakirurgia osakonnas. Reeglina teostatakse protseduur üldnarkoosis.
Loe katkestamise protsessist lähemalt siit.
Millega arvestada pärast aborti?
Pärast aborti on tavapärane vaginaalne vereeritsus, mis kestab keskmiselt vähenevas hulgas 2 nädalat, kuid üksikutel juhtudel võib see kesta ka kuni 45 päeva. Verekaotuse suurust on raske mõõta, kuid vereklompide eritumine, kahe suure hügieenisideme täismärgumine kahe tunni vältel, nõrkus ja minestamine viitavad suurenenud verekaotusele. Objektiivselt on see hinnatav hemoglobiini väärtuse määramisega, mida saab teha arst.
Rohke ja pikaajalise veritsuse, aneemia või põletikutunnuste korral võib olla raviks vajalik vaakumaspiratsioon.
Pöördu koheselt arsti juurde, kui Sul esinevad järgmised sümptomid:
- suurem veritsus kui tavapärase menstruatsiooni ajal;
- tugev alakõhuvalu või selle intensiivsuse suurenemine;
- minestamine, oksendamine, kõrge palavik või külmavärinad üle 24 tunni,
- ebameeldiva lõhnaga eritis;
- verejooks rohkem kui kaks nädalat kirurgilise abordi korral;
- verejooks rohkem kui 45 päeva või pärast järgmist menstruatsiooni medikametoosse abordi korral;
- sümptomite suhtes, mis võivad viidata raseduse jätkumisele.
Steriliseerimine ja vasektoomia
Steriliseerimine ja vasektoomia on rasedusest hoidumise meetodid neile naistele ja meestele, kes ei soovi enam tulevikus lapsi saada. Steriliseerimise meetod on sobilik ka neile naistele, kes on rasestumisvastaseid vahendeid kasutades siiski rasestunud.
Naise steriliseerimiseks munajuhad suletakse või eemaldatakse. Sellega takistatakse munaraku ja spermatosoidide ühinemine ning pärast steriliseerimist ei ole enam võimalik loomulikul teel rasestuda. Naissuguhormoonide tootmine ja munarakkude küpsemine munasarjades jätkub endisel moel ning tsüklilised muutused emaka limaskestas tagavad tavapäraste menstruatsioonide jätkumise. Naise steriliseerimist viiakse läbi ainult naise enda soovil.
NB! Kuigi tegemist on väga efektiivse rasestumisvastase meetodiga, on üksikjuhtudel võimalik munajuhade läbitavuse iseeneslik taastumine ja rasestumine.
Vasektoomia on meeste steriliseerimise operatsioon, mille käigus lõigatakse läbi seemnejuhad. Pärast vasektoomiat ei saa spermatosoidid enam munanditest liikuda spermasse ning mees on steriilne ega saa naist rasestada. Vasektoomia tegemiseks tuleb pöörduda androloogi või uroloogi vastuvõtule.
Kes saavad end steriliseerida?
Steriliseerimine on lubatud neile naistele, kel on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
- Naisel on vähemalt kolm last
- Naine on vanem kui 35-aastane
- Rasedus on naise tervisele ohtlik
- Naine ei saa vastunäidustuste tõttu kasutada ühtegi muud rasestumisvastast vahendit
- Naisel on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps
- Naise enda terviseseisund takistaks lapse kasvatamist
Eestis reguleerib steriliseerimist raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus.