Enneaegse lapse sünd ning toetused ja hüvitised
Tavapärane rasedus kestab 38-40 nädalat. Enneaegseks lapseks nimetatakse last, kes on sündinud pärast 22., kuid enne 37. täis rasedusnädalat. Sünnitusega on tegemist siis, kui laps sünnib vähemalt 22 nädalat kestnud rasedusest või lapse sünnikaal on üle 500 grammi. Lisaks raseduse kestusele võetakse arvesse vastsündinu sünnikaalu ja küpsust. Enneaegsete sünnikaal jääb enamasti alla 2500 grammi ja pikkus alla 46 cm. Madalakaaluliste beebide seas võib enneaegsete kõrval olla ka ajalisi lapsi, kelle kasv on raseduse ajal peetunud. Enne 33. rasedusnädalat sündinud vastsündinute arengu hindamisel kasutatakse nn korrigeeritud vanust ehk lahutatakse nädalad, mille võrra laps varem sündis.
Toetused ja hüvitised
Ennetähtaegselt sündinud lapse puhul kehtivad perehüvitiste maksmisel valdavalt samad reeglid, mis tähtajaliselt sündinud lapse puhul. Loe lähemalt ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kohta.
Üheks soodsaks erandiks enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral on vanemate võimalus olla samaaegselt vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist kuni 60 päeva. Seejuures ei vähene vanemahüvitise maksmise koguperiood mitte rohkem kui vaid 30 päeva.
Ka enneaegsele lapsele kehtib ühekordne riiklik sünnitoetus 320 eurot lapse kohta. Samuti maksavad mitmed Eesti omavalitsused lapse sündides sünnitoetust. Küsi sünnitoetuse kohta infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest, sest sünnitoetuse suurused ja omavalitsuste taotlusprotsessid võivad olla erinevad. Näiteks saab Tallinnas pakutavat, sissetulekust mitte sõltuvat sünnitoetust taotleda Tallinna universaaltoetuste taotlemise iseteeninduskeskkonnas.
Kohaliku omavalitsuse sünnitoetuse saamiseks on enamasti eeltingimuseks, et vähemalt üks lapse vanematest peab olema samasse omavalitsusse sisse kirjutatud vähemalt kuus kuud kuni aasta enne lapse sündi.