Liigu edasi põhisisu juurde

Päästeamet: 14. oktoobril, kell 15.00-15.10 toimub ohuteavituse test, käivituvad sireenid. Ohtu pole. Lisainfo: olevalmis.ee

Kodusünnitus


Kodus toimuv sünnitus on ema ja lapse jaoks turvaline valik siis, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates ning kui sünnitusel abistab kompetentne, kodusünnituse tegevusluba omav ämmaemand. Samuti peab kodus sünnitades olema võimalus sünnitajat/sünnitanut ja last haiglasse üle viia.

Kui oled mõelnud kodusünnituse kasuks, loe lähemalt, millega pead arvestama kodustünnitust planeerides, millistel ämmaemandatel on lubatud kodusünnitusabi teenust osutada ning kuidas toimub sel juhul lapse sünni registreerimine.

 

Mida tähendab kodusünnitus?

Planeeritud kodusünnitus on raseduse plaanikohase jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud ning väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus. Sünnitus kodus on Eestis ametlikult lubatud alates 1.08.2014 ning kogu protsessi ja täpsema info leiad kodusünnituse juhendist.

Kodusünnituse reguleerimisel lähtutakse Maailma Terviseorganisatsiooni normaalse sünnituse definitsioonist: „Normaalne sünnitus algab iseeneslikult, sünnitus on väikese riskiga nii selle alguses kui ka kogu sünnituse protsessi jooksul. Laps sünnib iseeneslikult peaseisus 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Peale sündi on ema ja vastsündinu heas seisundis." Kodusünnituse puhul peavad olema täidetud kõik määratluses nimetatud tingimused.

 

Millega arvestada kodusünnitust planeerides?

Kodusünnitust planeerides võiksid mõlemad vanemad esmalt tutvuda kodusünnituse juhendiga, et ennast kehtiva regulatsiooniga kurssi viia. Seejärel räägi oma rasedust jälgivale ämmaemandale või arstile soovist kodus sünnitada. Kodusünnituse planeerimise protsessi algatamiseks tuleb esmalt täita tahteavaldus.

Sinu avalduse saamise järel täidab ämmaemand või arst Sinuga koos sünnitusriskide hindamise tabeli. Võid enne sooviavalduse esitamist ise juhendist uurida, millised on olukorrad, kui kodus sünnitada ei lubata. Sünnitust kodus ei planeerita ka siis, kui kodu asub lähimast sünnitusabi osutavast haiglast kaugemal kui 30 km. Riskide hindamise tabeli leiad siit.

Kui esmane riskide hindamine on koos rasedust jälgiva ämmaemanda või naistearstiga tehtud, soovitame võtta ühendust sobiva kodusünnituse ämmaemandaga. Nii saate koos edasist planeerida, teha riskide korduva hindamise ja madalate rasedus- ja sünnitusriskide korral ka lepingu sõlmida.

 

Kodusünnituse ämmaemandad

Kodusünnitusabi võib osutada ainult Terviseameti tegevusluba omav ämmaemand:
 

  1. kellel on dokumentaalselt tõendatud vähemalt 150 sünnituse vastuvõtmise kogemus sünnitusabi osutaja juures viimase 5 aasta jooksul või sellele vastav kutsekvalifikatsiooni tase;
  2. kes on läbinud erialaühenduse poolt tunnustatud vastsündinu elustamise teoreetilise ja praktilise koolituse ühe korra aastas;
  3. kes on läbinud erialaühenduse poolt tunnustatud täiskasvanu elustamise teoreetilise ja praktilise koolituse ühe korra iga kahe aasta tagant.

Kodusünnitusabi tegevusluba omavate ämmaemandate info leiad siit.

 

Millised dokumendid on vajalikud kodusünnituse puhul?

Kodusünnituse dokumendid on: sünnitusriskide hindamise vorm, leping, sünnituslugu ja sünnitusjärgse koduvisiidi protokoll, mis on ämmaemanda poolt vormistatud elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis. Tutvumiseks leiad dokumentide vormid Eesti Ämmaemandate Ühingu kodulehelt. Dokumentatsiooni täitmise ja säilitamise eest vastutab teenuse osutaja lähtuvalt sotsiaalministri määrusest „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“.

Kodusünnitusteenust osutav ämmaemand täidab pärast lapse sündi sünnikaardi ja edastab selle sünniregistrile vastavalt kehtivale korrale. Samuti saadab ta sünniepikriisi tervise infosüsteemi. Ämmaemand registreerib iga kodus toimunud sünnituse, samuti mistahes põhjustel (riskid, pere otsus jm) esialgselt kodus toimuma planeeritud, kuid haiglasse üleviimisega lõppenud sünnituse Eesti Ämmaemandate Ühingu kodulehel kuvatud registreerimisvormis.

 

Vastsündinu isikukoodi väljastamine

Kodus sündinud lapsed saavad isikukoodi perekonnaseisuametist või kohalikust omavalitsusest lapsele nime panemisel ehk sünni registreerimisel. Kodusünnituse ämmaemand väljastab lapsele meditsiinilise sünnitõendi ilma isikukoodita. Sündi registreerima minnes võta kaasa vanemate dokumendid (passid või ID-kaardid) ja ämmaemandalt saadud meditsiiniline sünnitõend. Kui abielus vanematest läheb sündi registreerima üks vanem, peab kaasas olema teise vanema lihtkirjalik nimenõusolek.

 

Kodusünnitus ilma kodusünnitusabi teenuse tegevusluba omava ämmaemanda abita

Kui laps sünnib kodus ilma kodusünnitusabi teenuse tegevusluba omava ämmaemanda juuresolekuta (ehk ilma meditsiinilise sünnitõendi saamiseta), siis tungivalt soovituslik kutsuda koheselt kiirabi. Kiirabi oskab hinnata nii ema kui lapse seisundit, osutada vajadusel abi ja transpordib ohutult mõlemad haiglasse. Sellisel juhul ei teki ühtlasi probleeme lapse registreerimisega. Kui laps sünnib kodus ja pere otsustab transportida nii sünnitaja kui vastsündinu koheselt ise lähimasse haiglasse, peaks kaasa võtma platsenta (kui see on irdunud) selle hindamiseks. Arvestama peab, et selline tegevus on seotud väga suurte riskidega nii emale kui lapsele ning see ei ole kindlasti soovitatav. Kui tervishoiutöötaja ei ole sünnitust näinud ja sünnitusabi osutanud, võib ka tekkida probleeme isikukoodi saamisega lapsele ning lapse põlvnemise kinnitamiseks on vajalik pöörduda kohtusse. Sel puhul on sünni registreerimine võimalik kohtumääruse alusel, millega tuvastatakse lapse põlvnemine emast.

Seotud asutused