Lapse kaotusega leppimine on äärmiselt raske ning hoolimata lähedaste inimeste toetusest võib lein kest pikalt. Ometigi on mõned toimingud, mille Sa pead lähiajal tegema.
Loodame, et järgnev annab Sulle ülevaate toimingutest ja olulisest infost, millega tuleb lapse surma korral kokku puutuda. Siit artiklist leiad infot järgnevate teemade kohta: lapsele nimepanek ja surma registreerimine, ärasaatmise korraldamine, erinevate toetuste maksmine, abi saamine ning muu teave.
Mida tähendab vastsündinud lapse surm?
Vastsündinud lapse surmaks loetakse vähemalt ühe elutunnusega sündinud õigeaegse või enneaegse vastsündinu surma, sealhulgas ka vastsündinu surma 70 päeva jooksul pärast sündi. Paraku sureb Eestis ühes aastas kõikidest elusalt sündinud lastest kuni seitsme päeva jooksul 30-70 last.
Kust saada tuge, kui laps sureb pärast sündi?
Lapse kaotusega leppimine on äärmiselt raske ning hoolimata lähedaste inimeste toetusest võib lein kest pikalt. Ära karda leinata või ka abi paluda ning võta endale nii palju aega kui vaja. Soovi korral saavad Sind ja Sinu lähedasi aidata ning toetada ka naistenõuandlate juures asuvad raseduskriisi nõustajad.
Lõplikult lapse kaotusest üle olla ei ole tõenäoliselt kunagi võimalik, kuid kaotusega võib aidata hakkama saada see, kui vanematel on koht, kus oma last mälestamas käia. Lapse võib matta teiste lähedaste juurde või muusse soovitud kohta. Kui selline koht puudub, siis asub näiteks Padise vallas, Harju-Risti kirikuaias Vaikuse laste rahupaik, mis pakub võimalust oma lapse tuha sängitamiseks. See on spetsiaalne koht peredele, kelle laps on surnult sündinud või lahkunud vastsündinueas. Rahupaiga matmisvõimaluste kohta loe lähemalt Vaikuse laste lehelt.
Vastsündinud lapse surma registreerimine
Pärast vastsündinud lapse surma väljastatakse surma kohta mitu teatist ja tõendit. See on vajalik lapse surma registreerimiseks.
- Arstliku surmateatise väljastamine. Pärast lapse surma fakti tuvastamist vormistab tervishoiuteenuse osutaja koheselt arstliku surmateatise. Teatis on aluseks surma registreerimiseks rahvastikuregistris. Pere lapse surma ise ei registreeri, vaid see toimub automaatselt rahvastikuregistris. Küll aga on surmateatise vormistamise eelduseks, et pere on lapse sünni eelnevalt registreerinud, ehk pannud lapsele nime.
- Perinataalsurma põhjuse teatise väljastamine. Pärast surma põhjuse tuvastamist vormistatakse kuni 6 päeva vanuselt surnud lapsele perinataalsurma põhjuse teatis, mis on surma põhjust kirjeldav dokument.
- Ametliku surmatõendi väljastamine. See on riiklik dokument, millega väljastatakse rahvastikuregistrit surnud isiku andmed.
Surnud lapsele nimepanek
Lapse elusalt sünni korral väljastab rahvastikuregister igale lapsele isikukoodi ning lapsest jääb rahvastikuregistrisse jälg. Seetõttu on lapsele nimepanek kohustuslik. Kui Sa ei ole veel oma vara lahkunud lapsele nime pannud, siis palun tee seda perekonnaseisutoiminguid tegevas asutuses. Lähemalt loe lapsele nimepaneku kohta siit.
Lapse lahang
Kõigile alates 22. rasedusnädalast sündinud või vähemalt 500 grammi kaalunud beebidele ja enne esimest eluaastat surnud lastele tehakse patoanatoomiline lahang. Lahangule saatmise korraldab haigla või sünnitusmaja.
Lahangu tulemused võivad aidata juhtunut mõista ja leevendada mõningaid teadmatusest tulenevaid hirme. Surma põhjuste uurimine võib abiks olla edaspidiseks, andes vanematele vastuseid küsimustele, kui suur on tõenäosus, et juhtunu võib korduda või kas lapse surma põhjustanud faktorit on võimalik teistel sarnastel juhtudel ravida või kõrvaldada. Samas ei ole harvad ka need juhud, kui ühest surmapõhjust lahangul tuvastada ei õnnestu.
Lahangu tulemuste saabumine võib aega võtta 2–3 kuud. Patoanatoomilise lahangu protokoll väljastatakse arstile, vanematel on sellega õigus tutvuda ning saada sellest ärakirju. Palu kohtumist oma arstiga, kellega saate lahangu protokolli koos lugeda ning selle tulemusi arutada.
Lapse matmine ja matusetoetus
Kui soovid oma last kalmistule matta või tuhastada, saad seda teha lapse surmatõendi alusel, mille väljastab tervishoiuasutus. Matmise või tuhastamise korraldamiseks võta ühendust matusebüroo ja kalmistu haldajaga, kirikliku matuse korral ka kirikuõpetajaga.
Matusetoetust selleks puhuks ei ole küll riiklikult ette nähtud, kuid selle saamiseks võid siiski pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Toetuse suurus ja maksmise tingimused võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad.
Lapse sünnitoetus, vanemahüvitis ja vanemapuhkus
Kui laps sünnib elusalt, kuid sureb 70 päeva jooksul, on vanematel lisaks enne sündi välja võetud isa vanemahüvitisele õigus saada ühekordset sünnitoetust ja alates lapse sünnist kuni 30 päeva jagatavat vanemahüvitist.
Sünnitoetus
Kui laps sureb 70 päeva jooksul, on ühel vanematest õigust saada ühekordset sünnitoetust summas 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval. Toetust saad taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Vanemahüvitis ja vanemapuhkus
Lapse surma järgne vanemahüvitise ja vanemapuhkuse eesmärk on võimaldada nii emal kui ka isal tööst eemale jääda, leinata ja taastuda ning võimaldada perel lapse kaotusega paremini toime tulla.
Kui ema töötab ja tal on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele
Kui laps sünnib elusalt, aga sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on töötaval emal õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.
Siinkohal võib küll esineda ka olukordi, kus ema, kes oli emapuhkusele jäänud ja hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama 70 kalendripäeva enne lapse sündi, aga laps suri 70-päevaselt, on juba ära kasutanud 100 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist. Siiski on ka olukorras, kus laps sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, oluline tagada emale lapse surmast täiendavalt 30 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist lapse kaotusega toimetulekuks. 30 päeva võib pidada perioodiks, kus vanemal on võimalik võtta aeg tööst eemalolekuks ning emotsionaalselt raskest olukorrast mõnevõrra taastuda. Samuti, kuivõrd emal on jätkuvalt õigus sel perioodil olla emapuhkusel, tagatakse talle ema vanemahüvitise näol ka asendussissetulek.
Ema vanemahüvitise maksmise perioodi vähendatakse juhul, kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama rohkem kui 30 kalendripäeva, kuid vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva; kasutamata jäänud päevad lisatakse jagatava vanemahüvitise perioodi hulka.
Kui surnud laps sündis eelmisest lapsest alla 3-aastase vahega, siis uut rasedust planeerides säilib esimese lapsega saadud vanemahüvitise suurus, kui nii on saajale soodsam.
Kui ema ei tööta
Emal, kes ei tööta, on õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. See tähendab, et vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus. Õigus ema vanemahüvitisele pärast lapse surma tagab ka mittetöötavatele emadele võimaluse lapse kaotusega paremini toime tulla.
Vanemahüvitis isale
Isal on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast, olenemata sellest, kas isa on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma kasutanud. Isa vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Isade puhul ei ole vanemahüvitise määramisel ja maksmisel vahet, kas isa töötab või mitte.
Rohkem infot lähedase surmaga seonduva kohta.