Riiklik rehabilitatsioonisüsteem jaguneb sotsiaalseks, tööalaseks ja meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei või saada samaaegselt.
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise töövõimega (kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel) või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad abi erivajadusest tulenevate toimetulekuraskustega kohanemisel. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalne rehabilitatsioon on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt psühholoog, tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust saavad taotleda:
- alla 16-aastased lapsed, kellel on määratud puude raskusaste (keskmine, raske või sügav puue);
- puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga või osalise töövõimega tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised), kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel ja kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele;
- puuduva töövõimega tööealised, kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele;
- puudega tööealised, kes saavad ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele;
- puudega vanaduspensioniealised, kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele.
Lisaks saavad sotsiaalset rehabilitatsiooni alla 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile suunamise vajaduse kohta (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet), ja esmasesse psühhoosi haigestunud inimene, kellel ravimeeskond on tuvastanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse.
Kuidas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust taotleda
Elektrooniliselt saate teenust taotleda riigiportaalis eesti.ee.
Samuti saab teenuse taotluse esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja:
- e-posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressil [email protected]
- posti teel, saates paberil allkirjastatud taotluse aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- sotsiaalkindlustusameti piirkondlikus klienditeeninduses kohapeal.
Täpsemat teavet sotsiaalse rehabilitatsiooni ja teenuse taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui teil on küsimusi sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta, helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360 või kirjutage e-posti aadressil [email protected].
Tööalane rehabilitatsioon
Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalast rehabilitatsiooni pakub töötukassa.
Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et saada abi terviseseisundile sobiva töö leidmisel või õppida paremini toime tulema tööülesannetega. Lisaks saab tööalase rehabilitatsiooni raames parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema.
Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:
- füsioteraapia
- tegevusteraapia ja -nõustamine
- loovteraapia
- logopeediline abi
- eripedagoogiline abi
- kogemusnõustamine
- psühholoogiline nõustamine
- õendusalane nõustamine
- sotsiaalnõustamine
- arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.
Tööalase rehabilitatsiooni tegevused toimuvad teie vajadustest lähtuvalt kas individuaalselt või grupis.
Rehabilitatsiooniteenust pakuvad sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad, kelle seast saate valida endale sobiva. Kui teie osalemine teenusel on juhtumikorraldajaga kokku lepitud, peate end hiljemalt seitsme päeva jooksul teenusele registreerima.
Kuidas tööalase rehabilitatsiooni teenus toimub
- Töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust,
- lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi,
- valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse,
- lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks
- töötukassa kinnitab tegevuskava,
- alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.
Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga.
Vajadusel makstakse teile – olenemata sellest, kas olete töötuna registreeritud või mitte – rehabilitatsiooniteenusel osalemisel sõidu- ja majutustoetust.
Lisainfot tööalase rehabilitatsiooni kohta leiab töötukassa kodulehelt.
Kui teil on küsimusi tööalase rehabilitatsiooni kohta, helistage töötukassa infotelefonil 777 3000 (välismaalt helistades +372 777 3000), võtke ühendust Skype’i kaudu (tootukassa) või kirjutage e-posti aadressil [email protected].
Meditsiiniline rehabilitatsioon
Meditsiinilise rehabilitatsiooni ehk taastusravi või muude tervishoiuteenuste ja sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.
Blanketid
Viited
- Sotsiaalsest rehabilitatsioonist (sotsiaalkindlustusamet)
- Rehabilitatsiooniteenuse osutajad
- Tööalasest rehabilitatsioonist (töötukassa)
Teenused
- Erihoolekandeteenuse taotlemine
- Minu esitatud taotlused sotsiaalkindlustusametile
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine