Oluline on teada, et puue on alati seotud erivajadusega, samas erivajadus ei tähenda tingimata puuet.
Hariduse omandamise õigus ja võimalus on kõigil lastel, olenemata puudest. Haridusasutuses toetatakse lapse õpingutes edasijõudmist ning õpitulemuste saavutamist. Haridusasutustes pakutav tugi ei sõltu puude olemasolust, vaid lapse tegelikust toe vajadusest.
Lasteaed
Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (erivajadustega lapsed) loob elukohajärgses lasteasutuses võimalused arenemiseks ja kasvamiseks valla- või linnavalitsus. Erivajadustega lapsed suunatakse kasvamiseks sobitusrühmadesse koos teiste lastega.
Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma loomiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
Kool
Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada Eestis igaühele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Kui seal vajalikke tingimusi pole, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel tagada õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad selleks tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid.
Kõikides maakondades ja linnades on nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on:
- määrata erivajadustega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm;
- suunata erivajadustega laps lapsevanema (eestkostja) nõusolekul erivajadustega õpilaste kooli või klassi;
- otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamist.
Erikoolid on loodud kõne- kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega lastele, samuti psüühikahäiretega õpilastele.
Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus jääda 1.–9.klassi õpilasel, kelle füüsiline tervis ei võimalda koolis käia. Koduõpe määratakse lapsele raske kroonilise somaatilise haiguse või raske funktsioonihäire ja puude korral. Õpilase tervisliku seisundi kirjelduse annab perearst või eriarst lapsevanema (eestkostja) taotlusel. Õpilase koduõppele viimise ja talle individuaalse õppekava rakendamise otsustab õppenõukogu perearsti või eriarsti määrangu alusel. Koduõpet rakendatakse ainult lapsevanema nõusolekul.
Lapsevanemad võivad puudega laste õppega seotud küsimustega pöörduda nii lasteaedade, koolide kui ka kohaliku haridusosakonna või -ameti poole.
Haridusliku erivajadusega lapse arengu toetamisest saab lugeda artiklist „Haridusliku erivajadusega õpilane“.
Blanketid
Seotud artiklid
- Puudega lapse tugiteenused
- Haridusliku erivajadusega õpilane
- Laps lasteaias
- Alus-, põhi- ja keskharidus
- Toetused puudega lapsele
Viited
- Puudega lapse haridustee (Eesti Puuetega Inimeste Koda)
- Abi puudega lapsele (sotsiaalministeerium)
- Hariduslike erivajadustega õpilane (kutseharidus)
- Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine: õppekorraldus ja tugiteenused
- Kes aitab ja kuhu pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?
- Lapse puude raskusastme tuvastamine
Teenused
- Minu esitatud taotlused sotsiaalkindlustusametile
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hüvitamise taotlemine
Seadused
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Lastekaitseseadus
- Perekonnaseadus
- Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
- Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus