Kauba või teenuse pakkumine ja müük peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt.
Kauplemisvõte on kaupleja või teenusepakkuja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sh reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud tarbijale kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.
Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis tarbijat eksitavad või on tema suhtes agressiivsed. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui pärast tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine on Euroopa Liidus keelatud.
Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja annab kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib teid tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab andmata olulise info, mida oleks teil vaja teada ostuotsuse tegemisel (nt teave kauba või teenuse olemasolu, olemuse, peamiste omaduste ja hinna või konkreetse hinnaeelise olemasolu, kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade kohta).
Teave on ebaõige, kui sisaldab valeandmeid, näiteks:
• kauba või teenuse olemasolu, olemuse, peamiste omaduste kohta;
• kaupleja kohustuste ulatuse ja tarbija õiguste kohta, sh õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele;
• hinna või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta;
• hoolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajaduse kohta.
Tarbijakaitseseaduses on toodud kirjeldused eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud.
Alati eksitav ja keelatud on:
• peibutusreklaam;
• peibutusmüük;
• väide, et kaup on saadaval vaid piiratud aja jooksul;
• tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana;
• väide riski kohta, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab tarbijat või tema perekonda;
• väide, et kaupleja kavatseb tegutsemise lõpetada;
• väide, et kaup ravib haiguseid, talitushäireid või väärarendeid;
• „tasuta“ või „prii“ kaupade pakkumine, kui tarbija peab tasuma muude kulude eest kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega seotud vältimatud kulud.
Lisaks on keelatud igasugused püramiidskeemid, milles osalemiseks peab tarbija raha maksma ja talle lubatakse vastutasuks võimalust saada hüvitist tulenevalt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest jms.
Agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja piirab sellega teie valikuvabadust, ahistades, sundides või mõjutades liigselt tema kaupa või teenust ostma. Näiteks loob kaupleja või teenusepakkuja mulje, et te ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda; teeb telefoni või e-posti teel järjekindlalt soovimatuid pakkumisi; nõuab tasu teile saadetud tellimata kauba eest; külastab teie kodu ja eirab palvet lahkuda; loob mulje, et te olete võitnud või suure tõenäosusega võidate jms.
Kui kaupleja või teenusepakkuja kasutas teiega tehingu tegemisel ebaausat kauplemisvõtet, ei too see iseenesest kaasa tehingu tühisust. Kui olete ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud, võite oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.
Ebaausast kauplemisvõttest tuleb kindlasti teavitada tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit, kellel on pädevus teostada järelevalvet tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle.
Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti nõuandetelefon 620 1707 (E–N kl 10–14) on kõige kiirem ja lihtsam viis oma küsimustele vastuseid saada. Elektrooniliselt saab oma küsimuse või vihje esitada ka ameti e-teeninduse kaudu. Küsimuse võib saata ka e-postiga aadressil [email protected].
Lähemalt saab ebaausatest kauplemisvõtetest lugeda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt.