Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles.
Hinnateave
Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kaupleja või teenusepakkuja peab kauba või teenuse hinna teada andma enne ostutehingu sõlmimist. Kauba maksumuse avaldamisel eristatakse kahte liiki hinnateavet: müügihinda ja ühikuhinda. Müügihind on kauba eest tasutav lõpphind, milles peavad sisalduma käibemaks ja muud kauba müügiga seonduvad maksud. Kui kauba pakendile on määratud tagatisraha, tuleb müügihind avaldada kahes osas, näidates eraldi kauba hinna ja sellele lisatava pakendi tagatisraha suuruse.
Üldjuhul tuleb kauplejal tarbijale teatavaks teha nii müügi- kui ka ühikuhind. Need peavad olema avaldatud kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad.
Hinnateave märgitakse kaubale, selle müügipakendile või pannakse välja kauba vahetusse lähedusse. Müügihind ja ühikuhind peavad olema avaldatud kõigi müügiks olevate, samuti müügikoha vaateaknal eksponeeritud kaupade puhul, kui need ei ole vaateakna kujunduse osaks ja neid on võimalik vaateaknalt lihtsalt eemaldada ja tarbijale müüa. Teave hinna kohta peab olema sellise paigutuse ja mõõtmetega, et see oleks tarbijale kergesti märgatav.
Lahtiselt müüdava eelpakendamata kauba puhul, mida müüakse koguse, mahu või mõõdu järgi, tuleb ühikuhind avaldada enne mõõtmist või kaalumist. Müügihind avaldatakse pärast mõõtmist. Eelpakendatud kauba puhul peab ühikuhind olema arvutatud kauba pakendil märgitud netokoguse alusel. Kui tegemist on vedelikku sisaldava kaubaga, milles vedelik kuulub põhikomponendi juurde, tuleb ühikuhind arvutada põhikomponendi netokoguse järgi.
Samuti puudub ühikuhinna avaldamise kohustus toiduks mittekasutatavate kaupade puhul, mida müüakse ühe ühikuna ja mida ei ole võimalik jagada osadeks kauba kvaliteeti või omadusi muutmata või mille puhul pole nõutav kaalu, mahu või pikkuse avaldamine. Ühikuhinna avaldamise kohustus ei laiene ka eelpakendatud tööstuskaubale, mida pakutakse ja müüakse ainult mahuga alla 50 ml või kaaluga alla 50 g.
Alkohoolsete jookide puhul tuleb koos müügihinnaga näidata alkohoolse joogi liik ja nimi. Müügikohas kohapeal tarbimiseks mõeldud alkoholi puhul on kohustuslik avaldada lisaks müügihinnale ka sellele vastav alkohoolse joogi kogus. Alkohoolse joogi allahindluse korral ei tohi müügihinna juures avaldada samal ajal algset ja uut müügihinda.
Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, võite kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda või lahendada probleemi kohe, kassa juurest lahkumata. Kui avastate eksituse või hinnapettuse alles kodus, pöörduge kaupleja poole esimesel võimalusel, säilitage ostutõend ning esitage vajadusel kirjalik pretensioon tehingu tühistamiseks. Kassa- ja saalihindade erinevust kaupluses võib käsitleda tarbija eksitamisena.
Reeglina peab kaupleja või teenusepakkuja soodusmüükide ja allahindluskampaaniate puhul teavitama lisaks uuele soodushinnale ka vanast hinnast. Varasem hind on vähemalt viimase 30 päeva jooksul enne hinna alandamist sama kauba suhtes kohaldatud madalaim hind. Kui kaup on olnud müügil vähem kui 30 päeva, on varasemaks hinnaks vähemalt viimase seitsme päeva jooksul enne hinna alandamist kohaldatud madalaim hind. Kui kauba hinda alandatakse järk-järgult, lähtutakse enne esimest allahindlust kehtinud varasemast hinnast. Kiiresti rikneva või vananeva kauba puhul näidatakse varasema hinnana kauba esialgne alandamata müügihind.
Kauba märgistus
Kauba märgistus on tarbija jaoks oluline teabeallikas. Põhilised nõuded kauba märgistusele on kirjas tarbijakaitseseaduses, kuid paljude kaubagruppide puhul tulenevad erinõuded ka muudest õigusaktidest.
Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema selgesti loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele. Kui nõudeid ei ole kehtestatud, peab märgistusel olema vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada.
Märgistuse vajadus oleneb kauba liigist, omadustest ja otstarbest. Enamiku kaupade puhul ei piisa vaid kauba nimetusest, vaid kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab olema esitatud kauba kogus või mõõtmed, kauba koostis ja koostisosade kogused, samuti juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks, aga ka hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega seotud ohtude vältimiseks, kauba säilimisaja või põhilised tehnilised andmed. Nõutav teave peab olema esitatud kirjalikult ja eesti keeles, lubatud on kasutada ka rahvusvaheliselt üldlevinud juhendavaid või hoiatavaid märke ja sümboleid. Selle teabe võib esitada vastavalt kauba omadustele, kauba märgistusel, etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis.
Kaupleja võib märgistusel kasutada juhendavaid või hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke ja sümboleid tingimusel, et nendega edastatud teave on tarbijale arusaadav. Piktogrammid on kasutusel näiteks jalatsite ja rõivaste märgistuses.
Kaupleja ei tohi katta märgistusel olevat algupärast teavet täiendava teabe, pildi või kleebisega ega seda muul viisil varjata, sest inimesel peab alati olema võimalus võrrelda märgistuse tõlget tootja originaalmärgistusega.
Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale (nt elektrikaubad, arvutid, kodumasinad, kokkupandavad ja paigaldatavad kaubad) on tootja kohustatud lisama kasutusjuhendi. Kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde selles ulatuses, et see sisaldaks vajalikku teavet kauba õigeks ja sihipäraseks kasutamiseks ja hooldamiseks. Kauba müügil annab kaupleja tarbijale kasutusjuhendi ja selle eestikeelse tõlke paberil või muul püsival andmekandjal või tarbija nõusolekul teeb kasutusjuhendi kättesaadavaks muul viisil.
Teatud kaupade märgistusele on kehtestatud erinõuded. Näiteks toidukaupade, jalatsite, rõivaste, kodukeemia, kosmeetikatoodete puhul peab toodete märgistus vastama ka kõigile konkreetse kauba märgistusele kehtestatud erinõuetele.
Toidukaupade ja mõnede tarbekaupade (nt kosmeetika, tarbekeemia) tarvitamine on ajaliselt piiratud, seega tuleb alati tähele panna esitatud teavet.
Kui teile tundub, et ostetud kauba märgistus on puudulik ega vasta nõuetele, teavitage sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
Lähemalt saab kaupade märgistuse kohta lugeda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt.
Kust saab infot ja abi
Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti nõuandetelefon 620 1707 (E–N kl 10–14) on kõige kiirem ja lihtsam viis oma küsimustele vastuseid saada. Elektrooniliselt saab oma küsimuse või vihje esitada ameti e-teeninduse kaudu. Küsimuse võib saata ka e-postiga aadressil [email protected] või tavapostiga aadressile Endla 10a, Tallinn, 10122.