Võltstooted on kaubad, mis matkivad originaaltooteid ning rikuvad intellektuaalomandi õigusi ehk kasutavad ilma õiguste omaniku loata teise ettevõtte registreeritud kaubamärki, disaini või muud kaitstud tunnust. Võltsitud toodete tootmine, maaletoomine, ladustamine, müügiks pakkumine ja turustamine on keelatud ning võib kaasa tuua nii tsiviil- kui ka karistusõigusliku vastutuse.
Lisaks õigusrikkumisele võivad võltstooted sisaldada tervist või vara kahjustavaid elemente. Kasutades võltstooteid võib inimene kahjustada nii enda kui oma lähedaste tervist ja heaolu. Ühiskondlikus plaanis võltsitud kaupade must turg finantseerib organiseeritud kuritegevust ja kahjustab ausat ettevõtlust.
Kuidas teha kindlaks, et tegemist on võltstootega?
Võltsingu tuvastamisel on määrava tähtsusega originaaltoote õiguste omaniku hinnang ja esitatud teave, mille alusel saab otsustada, kas toode rikub intellektuaalomandi õigusi. Üksnes visuaalse vaatluse põhjal lõplikult kindlaks teha, kas tegemist on võltsitud tootega on keeruline, kuid mitmed tunnused võivad anda alust kahtluseks, et tegemist on võltstootega.
Millistele ohumärkidele tähelepanu pöörata?
Üldistatult esineb terve hulk tunnuseid, mis võivad viidata, et tegemist on võltstootega. Tavapäraselt võltsitakse kõige enam tuntud kaubamärkide tooteid, kuid võltsinguid võib leiduda ka vähem tuntud kaubamärkide, spetsiifiliste toodete ja ka odavate tootemarkide hulgas.
- Hind võib olla tavalisest oluliselt odavam.
- Tootel või pakendil on kirjavigadega tekst.
- Kaubal puudub korrektne pakend.
- Pakendi või toote kvaliteet on halb.
- Tootel on tugev keemia lõhn.
Selliste märkide äratundmisel tuleks olla ettevaatlik ning küsida kauba kohta lisainfot. Pöördumine originaalkauba tootja või ametliku edasimüüja poole aitab kindlasti selguse saamisel.
Miks on võltstooted probleem?
Võltskaubandus kahjustab ausat ettevõtlust, vähendab riigi maksutulu ning võib olla seotud organiseeritud kuritegevusega.
Võltstooted võivad sisaldada ohtlikke või kontrollimata aineid (nt kosmeetika, ravimid), olla ebaturvalised (nt elektroonika, laadijad, mänguasjad) või kergesti puruneda.
Kuhu pöörduda võltskaubandusega seotud küsimustes?
Kuna intellektuaalse omandi kaitse on ennekõike selle omaniku ülesandeks, siis võltstoodetest tasub esmajoones teavitada õiguste omanikku või siis originaalkauba maaletoojat või edasimüüjat. Ennekõike õiguste omanik on huvitatud ja õigustatud astuma samme võltstoodete leviku piiramiseks. Tavapäraseks praktikaks on, et õiguste omanikud võtavad tarvitusele õiguslikke meetmeid võltskauba tootjate, maaletoojate, levitajate ja edasimüüjate suhtes. See hõlmab hoiatus- ja nõudekirjade saatmist, kohtusse hagide esitamist rikkumise lõpetamiseks ja kahjuhüvituse saamiseks, vajadusel ka taotlusi tolli- või karistusõiguslike meetmete rakendamiseks.
Ettevõtted korraldavad oma intellektuaaomandi registreerimist ja õiguste jõustamist iseseisvalt või oma esindajate kaudu. Üheks intellektuaalomandi kaitse küsimustele spetsialiseerunud õigusnõustajate kutseks on patendivolinikud. Eesti patendivolinike kutseorganisatsioon on Patendivolinike Koda.
Teatud juhtudel saavad tarbijaid võltskaubaga tekkinud probleemide lahendamisel aidata ka ametiasutused.
Kui kaupa reklaamitakse ja müüakse originaalina, kuid tegelikult on tegemist võltsinguga, on see lepingutingimustele mittevastav kaup. Müüjal on kohustus olukord parandada ehk siis tagastada raha või asendada toode. Võltstoote müümisel originaaltootena eksitatakse tarbijat. Kui kahtlustatakse, et tegu on võltsitud tootega, siis tuleks esmajärjekorras ühendust võtta kauplejaga. Kaupleja peab reeglina 15 päeva jooksul andma tarbijale kirjaliku vastuse.
Kui tarbija on ostnud endale teadaolevalt originaaltoote, kuid selgub, et talle müüdi võltsitud toode ja vaidlus poolte kokkuleppel ei lahene, siis võib tarbija oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole. Väheväärtuslike asjade puhul, mille väärtus jääb alla 30 euro, on komisjonil õigus jätta asi menetlusse võtmata, kui asja lahendamine ei aita kaasa olulise praktika kujundamisele.
Kui toode on ostetud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, tuleks samuti võtta kohe kirjalikult ühendust müüjaga, lisada fotod toote puudustest ning tõendada oma ostu. Tarbija võib nõuda raha tagastamist või toote asendamist. Kui müüja ei reageeri või keeldub, saab pöörduda TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse (ECC) poole, kes suhtleb vastava riigi keskusega ja aitab vaidlust lahendada.
Kui võltsitud toode on ostetud eraisikult, siis on oluline teada, et eraisikult ostmisele tarbijakaitsereeglid ei laiene, sest eraisik ei tegutse oma majandus- ega kutsetegevuses, mille tõttu talle ei laiene kaupleja kohustused. Tegu on kahe eraisiku vahelise tehinguga ning probleemide korral saab tarbija pöörduda üksnes kohtusse.
Kui müüdud on võltsitud toode, siis lisaks tarbija pretensiooni lahendamisele tuleks hoolt kanda selle eest, et võltsitud toodete müük viivitamata lõpetataks. Võltsitud kaupade müügist tuleks teavitada õiguste omaniku esindajat ja politseid: [email protected].
Kui tekib kahtlus intellektuaalset omandit rikkuva kauba suhtes kaubavahetuses kolmandate riikidega on võimalik tolli 24/7informeerida tasuta vihjetelefonil 800 4444 ja e-posti aadressil [email protected].
Ettevõtjale: mida teha, kui märkad intellektuaalse omandi rikkumist?
Kui avastad, et sinu ettevõtte tooteid või kaubamärki kasutatakse loata ning müügil on võltsitud tooted, on oluline tegutseda kiiresti ja süsteemselt. Esmalt on oluline kontrollida, et sinu kaubamärk või disain on nõuetekohaselt kaitstud, st registreeritud vastavas registris. Võltskaubandus rikub intellektuaalomandi õigusi ning on keelatud - ettevõtjal on võimalus rakendada kõiki tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid, st keelata sellise kauba tootmine, maaletoomine ja müük ning nõuda kahjude hüvitamist. Juhul, kui kohtuväliselt rikkumise lõpetamises ja kahjude hüvitamises kokkuleppele ei jõuta, lahendab vaidluse hagimenetluses kohus. Eestis alluvad kõik intellektuaaolmandi alased vaidlused Harju Maakohtule. Lisaks võib intellektuaalomandi rikkumine olla käsitatav süüteona.
Esmajoones tuleks tegutseda seal, kus rikkumine aset leiab. Kui võltstooteid müüakse veebiplatvormil, saab kasutada vastava keskkonna teavitamis- ja eemaldamismehhanismi. Platvormidele esitatud teadetes tuleb viidata oma õigustele, näiteks registreeritud kaubamärgile, ning esitada võimalikult täpsed andmed rikkumise kohta. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peavad platvormid sellistele teadetele reageerima ja vajadusel õigusvastase sisu eemaldama.
Paralleelselt tuleb koguda ja säilitada tõendid. Selleks sobivad ekraanipildid müügikuulutustest, lingid, müüja andmed ning vajadusel ka näidistoote ostmine. Tõendid on vajalikud nii järelevalveasutuste poole pöördumisel kui ka võimalikus kohtumenetluses.
Võltsitud kaupade Eestisse kolmandatest riikidest importimisega ning kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud küsimustes on pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet, kes teostab järelevalvet kaupade liikumise ja seeläbi ka turule jõudmise üle. Õiguste omanikul on võimalik taotleda tolli sekkumist, et takistada võltskaupade importi ning eksporti ja seeläbi ka levikut. Kui rikkumine on tahtlik või ulatuslik, võib tegemist olla süüteoga ning sellisel juhul on vaja pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.
Tõhus õiguste kaitse eeldab, et intellektuaalomand on eelnevalt nõuetekohaselt kaitstud. Kaubamärgi või disainilahenduse registreerimine Patendiametis või Euroopa Liidu tasandil Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab õiguste omajale selge õigusliku aluse oma õiguste jõustamiseks. Ilma registreeritud tööstusomandi õiguseta on rikkumistele reageerimine oluliselt keerulisem. Tööstusomandi kaitse strateegia loomisel ja registreerimisprotsessis on abiks kutselised õigusnõustajad patendivolinikud (vt Patendivolinike Koda).
Lisaks registreerimisele on oluline turu järjepidev jälgimine ja kiire reageerimine rikkumistele. Mida varem rikkumine tuvastatakse ja sellele reageeritakse, seda tõhusam on õiguste kaitse ning seda väiksem on võimalik kahju.
Kokkuvõttes peaks ettevõtja võltsingute avastamisel esmalt tegutsema müügikanalis, koguma tõendid, teavitama õiguste omanikku ning vajadusel Maksu- ja Tolliametit ning politseid ja kasutama oma õiguste kaitseks kohtulikke vahendeid.
Viited
Teenused
- Avaldus tarbijavaidluste komisjonile
- Kaubamärgi registreerimine ja kaitsmine
- Vihje edastamine Maksu- ja Tolliametile
- Vihje saatmine Politsei- ja Piirivalveametile