Kõik ravimid (sh vaktsiinid) võivad põhjustada kõrvaltoimeid, kuid kõigil kasutajatel ei pruugi neid tekkida. Ravimiamet hindab enne ravimite müügile tulekut ravimite kvaliteeti, toimet ja ohutust. Ravim lubatakse müüki ainult juhul, kui on kindel, et ravist oodatav kasu on suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk. Ravimi toime, kasutamise, teadaolevate ehk ravimi (vaktsiiniga) põhjuslikult seostatavate kõrvaltoimete ning koostise kohta saab lugeda pakendi infolehest, mis aitab ravimit õigesti kasutada.
Ravimite ohutuse kohta saadakse esmalt andmeid kliinilistest uuringutest. Patsient, kes hakkab ravimit saama tavaelus, võib olla kliiniliste uuringute patsientidest natuke teistsugune, tal võib olla lisaks mitu haigust ning ta võib kasutada mitut ravimit üheaegselt, mis kõik võivad mõjutada ravimi toimet. Seetõttu ei ole võimalik alati kõiki ravimi toimeid ette näha. Ravimi tavapärase turustamise ajal võivad seega ilmneda pikaajalisel kasutamisel tekkivad ja harvaesinevad kõrvaltoimed. Selgub kaasuvate haiguste mõju ning avalduvad koostoimetest tingitud kõrvaltoimed.
Seetõttu on oluline koguda ravimi kohta teavet ka pärast uuringuid ehk tavakasutamise käigus. Eestis kogub ja analüüsib ravimite kasutamisel tekkinud soovimatute toimete (kõrvaltoimete) teateid ravimiamet ning teeb selles osas koostööd teiste ravimiametitega ja Maailma Terviseorganisatsiooniga.
Kõrvaltoimete kohta andmete kogumine aitab täpsustada ravimi ohutusprofiili ja kaitsta patsientide tervist - juhul kui hindamise tulemusel selgub, et tekkinud reaktsioonid on ravimist tingitud, lisatakse uus kõrvaltoime ravimiteabesse ja vajadusel lisatakse infolehte hoiatusi. Juhul kui ravimiga seostatav uus kõrvaltoime kujutab inimese tervisele suurt ohtu ning seda ei ole võimalik ette ennustada ja vältida või edukalt ravida, on ravimist saadava kasu ja võimalike riskide suhe riskide poole kaldu ning turustamine lõpetatakse täielikult või piiratakse selle kasutamist.
Patsiendil on oluline rääkida pärast ravimi kasutamist tekkinud häirivatest võimalikest kõrvaltoimetest oma arstile. Arst võib tulenevalt terviserikkest muuta kas raviskeemi või välja kirjutada teise ravimi.
Kui arst peab tekkinud tõsist terviseriket seotuks ravimiga, siis on arst kohustatud esitama kõrvaltoime teatise Ravimiametile. Patsient võiks raviarsti käest küsida, kas ta saadab tekkinud terviserikke kohta kõrvaltoime teatise. Kui saadab arst, siis ei ole patsiendil eraldi vaja teatist saata. Kui ei saada, siis on patsiendil õigus olenemata arsti hinnangust kõrvaltoimest teada anda.
Ravimiameti kodulehe kaudu saavad ravimi kõrvaltoime teatise edastada patsiendid ise. Teatise saatmiseks võite paluda ka apteekri abi.