Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Hoolekannet pakuvad nii riik kui kohalikud omavalitsused kas sotsiaalteenuste või rahaliste toetustena.
Kohalik omavalitsus on kohaliku sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldaja, kes tagab inimesele vajalike sotsiaalteenuste ja vältimatu sotsiaalabi andmise. Esmatasandil korraldamine tähendab abivajaduse märkamist, hindamist ja vajadusele vastava sotsiaalteenuse korraldamist.
Sotsiaalteenuse saamiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgsesse omavalitsusse, kes teeb otsuse, kas ja millist abi inimene edaspidiseks toimetulekuks vajab. Otsus abi andmise või sellest keeldumise kohta peab olema selgelt sõnastatud ja inimesele arusaadavalt põhjendatud.
Sotsiaalteenuseid on õigus saada:
- Eesti alalisel elanikul
- Eestis seaduslikul alusel elaval välismaalasel
- Eestis viibival pagulasel.
Kohaliku omavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused
Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohalik omavalitsus (linn või vald). Vältimatut sotsiaalabi, millega tagatakse inimesele vähemalt toit, riided, ajutine majutus ja muu esmavajalik, osutab see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil inimene abi vajamise hetkel viibib.
Kui inimene vajab toimetulekuks abi, tuleb võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes selgitab välja, millist abi inimene raskuse lahendamisel vajab. Seejärel teeb kohalik omavalitsus otsuse abi osutamise või mitteosutamise kohta. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest inimese ja/või pere abivajadusele, st hinnatakse, millist abi ja mis ulatuses inimene vajab, et tagada tema igapäevane normaalne toimetulek.
Sotsiaalhoolekande seadusega on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt kohustuslikuna osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja abistamiskohustuse miinimumnõuded.
Igal kohalikul omavalitsusel on kehtestatud abi osutamise kord, mis sisaldab vähemalt kohaliku omavalitsuse korraldatavate või osutatavate sotsiaalteenuste ja -toetuste taotlemise ja otsustamise menetlemise protsessi.
Kohalikul omavalitsusel on kohustus pakkuda vähemalt järgmisi sotsiaalteenuseid:
- koduteenus – täisealise abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises
- väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – täisealise abistamine ja hooldamine hoolekandeasutuses
- tugiisikuteenus – täisealise inimese ja/või lapse motiveerimine, juhendamine ja iseseisva toimetuleku arendamine
- täisealise isiku hooldus – puudega täisealise inimese abistamine õiguste ja kohustuste tagamisel
- isikliku abistaja teenus – puudega täisealise inimese abistamine igapäevastes toimingutes
- varjupaigateenus – täisealisele inimesele ajutise öömaja võimaldamine
- turvakoduteenus – lapsele või täisealisele inimesele ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja kriisiabi võimaldamine
- sotsiaaltransporditeenus – puudega inimesele sobiva sõiduki kasutamise võimaldamine
- eluruumi tagamine – sobiva eluruumi kasutamise võimaluse loomine inimesele või perele, kes seda ise pole võimeline tagama
- võlanõustamisteenus – võlgnevus- ja toimetulekuprobleemiga inimese nõustamine võlgnevuste lahendamisel ja ennetamisel
- lapsehoiuteenus – 1,5–3-aastasele lapsele ja kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele lapsehoiuteenuse tagamine, et toetada lapse hooldusõigust omava inimese toimetulekut ja töötamist
- asendushooldusteenus – lapse lühi- või pikaajaline hooldamine ja kasvatamine väljaspool lapse bioloogilist perekonda hooldusperes, perekodus või asenduskodus
- järelhooldusteenus - asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva noore iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine eluaseme ning vajaduspõhiste teenuste ja toetustega.
Pikemat ülevaadet neist teenustest saate lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Lisaks nendele kohustuslikele teenustele võib kohalik omavalitsus pakkuda ka teisi sotsiaalteenuseid. Seega võivad kohalike omavalitsuste pakutavad teenused erineda.
Kohalikul omavalitsusel on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille tingimused ja suuruse otsustab omavalitsus. Tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust olukorrast, kuid tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks. Kui inimesel endal pole piisavalt raha, peavad teda üldjuhul abistama ülalpidamiskohustusega pereliikmed (vanemad, lapsed). Kui pereliikmed ei ole võimelised lähedast sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele siiski tagama ja võtma teenuse eest tasumise osaliselt enda kanda. Abita ei tohi inimest jätta.
Kui inimene ei saa endale vajalikku abi või pakutav abi ei ole kvaliteetne, on tal 30 päeva jooksul õigus esitada vaie kohalikule omavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle teeb järelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Samuti on inimesel võimalik esitada kaebus halduskohtusse.
Alates 2023.a algusest jõuab isikupõhine info piirkonnas elavate puudega inimestest sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) kaudu kohalike omavalitsusteni (KOV). Info alusel võetakse ühendust puuet taotlenud laste vanematega ja sügava puudega täisealistega, et ennetavalt uurida, kas ja milles inimene või pere tuge võib vajada ning antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse teenustest, mida vajadusel koostöös võrgustikupartneritega pakkuda. Keskmise ja raske puudega täisealiste osas on KOV-il võimalus andmeid saada.
Riigi korraldatavad sotsiaalteenused
Teise tasandi sotsiaalteenustena saab käsitleda riigi korraldatavaid sotsiaalteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis töötab selle nimel, et kindlustada Eesti inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu.
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks.
- Proteeside, ortopeediliste ja muude tehniliste abivahendite ostmise või üürimise osaline kompenseerimine.
- Erihoolekandeteenused on mõeldud täisealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks erihoolekande tegevusjuhendaja tuge.
- Lepitusteenus – kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimine.
- Ohvriabiteenus – kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.
- Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenus - inimesed, kes asuvad elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusse, on taotlenud rahvusvahelist kaitset (mida menetleb PPA), ning sisserändajad ei kujuta endast ohtu Eesti avalikkusele, sest nad vajavad mitmesugustel põhjustel abi ja tuge.
Täpsemat infot saab sotsiaalkindlustusametist infotelefonil 612 1360 või ameti kodulehelt rubriigist „Puue ja hoolekanne“ ja “Abivajav laps ja täiskasvanu”.
Üks sotsiaalkindlustusameti ülesandeid on toetada sotsiaalteenuste toimepidevust omavalitsustes ning aidata tagada hoolekandeasutustes viibivate vanemaealiste ja abi vajavate inimeste turvalisust. Püsivateks kriisiülesanneteks määratud sotsiaalteenused peavad jätkuma igas olukorras – teenusenõuete erisused on reguleeritud eriseadustes.
Rohkem saab sotsiaalteenuste kohta lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Seotud artiklid
Viited
- Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
- Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused ja toetused
- Riigi sotsiaalteenused
- Hooldereform
- Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised
- Kriis.ee
Teenused
- Erihoolekandeteenuse taotlemine
- Minu arvelduskonto muutmine sotsiaalkindlustusametis
- Minu esitatud taotlused sotsiaalkindlustusametile
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hüvitamise taotlemine
Seadused
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Ohvriabi seadus
- Sotsiaalseadustiku üldosa seadus
- Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus