Kui töötajal ja tööandjal tekib lahkarvamus, püütakse vaidlus lahendada poolte kokkuleppel.
Töövaidluskomisjon
Nii tööandjal kui töötajal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni, kui vaidlust pole võimalik kokkuleppe teel lahendada. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või töövaidluse lahendamise seaduses sätestatust.
Töövaidluskomisjon on tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Töövaidluskomisjoni liikmed on töövaidluskomisjoni juhataja ning töövaidluskomisjoni koosseisuliseks liikmeks nimetatud töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste esitatud töötajate esindaja ning tööandjate keskliitude esitatud tööandjate esindaja. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik. Otsusega mittenõustumisel võib pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib töövaidluse lahendamise seadus.
Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada e-posti teel aadressil [email protected] või posti teel alaliste töövaidluskomisjonide postiaadressidel. Töövaidluskomisjonide postiaadressid ja tööpiirkonnad leiate siit.
Paberil esitatud avaldusele tuleb alla kirjutada isiklikult. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui avaldusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument (lihtkirjalik volikiri). Paberil avaldus koos lisadega allkirjastatakse ja esitatakse kahes eksemplaris ja saadetakse postiga vastavale töövaidluskomisjonile või tuuakse isiklikult kohale.
Kui esitate avalduse e-posti teel, tuleb see allkirjastada digitaalselt. Kui avaldusele soovitakse lisada dokumente, esitatakse need samuti e-posti teel.
Lähemalt saab töövaidluskomisjonile avalduse esitamise kohta lugeda tööinspektsiooni kodulehelt.
Kohus
Teiseks töövaidlusi lahendavaks organiks on kohus. Piiranguna kehtib nõue, et üheaegselt avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse on keelatud.
Tööalaste probleemide puhul tuleb eelkõige otsida vastust töölepingust, kollektiivlepingust, seadusest või haldusaktist. Töösuhted on keerulised ja probleeme tekib väga tihti, seetõttu on soovitav erimeelsuste (avastamisel) tekkimisel pöörduda töötajate usaldusisiku, ametiühingu või töötajate liidu juhtorgani poole.
Riiklik lepitaja
Kui töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu vahel on tekkinud kollektiivlepingu teemal vaidlus, milles pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, on võimalus pöörduda abi saamiseks riikliku lepitaja või paikkondliku lepitaja poole.
Riiklik lepitaja on valitsuse määratud isik, kes püüab välja selgitada töötüli põhjused ning pakub lahendusi. Pöördumine on põhjendatud juhul, kui eelnevalt on peetud omavahel läbirääkimisi ja need ei ole andnud tulemusi, või ka siis, kui üks osapooltest keeldub läbirääkimistest. Läbirääkimiste õnnestumisel vormistatakse leppimine kirjalikult ning leppe täitmine on mõlemale poolele kohustuslik. Mitteleppimise korral vormistatakse eriarvamuste protokoll ning pooled on oma edasises tegevuses vabad.
Kollektiivsest töötülist ja selle lahendamise võimalustest saab pikemalt lugeda Tööelu portaalist.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab ja HUGO.legal.
Blanketid
Seotud artiklid
Viited
- Kuidas pöörduda töövaidluskomisjoni
- Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad
- Tasuta õigusabiportaal Jurist Aitab
- Mida teha, kui pean kohtusse pöörduma (Jurist Aitab)
- Riiklik lepitaja