Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetuste hulka kuuluvad ka liiklusavariid, ründed avalikku korda kaitsvatele isikutele ja muud sarnased olukorrad, kui need on juhtunud töö tegemise käigus.
Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Näiteks ei ole tööõnnetus töölt tulles või tööle minnes libedal teel kukkumine.
Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ja vajadusel kaasama uurimistoimingusse spetsialisti. Samuti peab uurimises osalema töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööandja alustab tööõnnetuse uurimist viivitamatult, uurimine tuleb läbi viia kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.
Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm, lõpeb tööõnnetuse uurimine vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus teenuseosutajaga, koostab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja vormi kohase raporti. Tööandja esitab raporti tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Mida tööõnnetuse korral teha
Kui töötaja sai tööõnnetuse tagajärjel vigastada, tuleb toimida järgmiselt.
- Kutsuge kohale esmaabiandja.
- Kutsuge vajadusel kiirabi.
- Kui vajalik, hinnake kannatanu seisundit. Selleks tuleb esmalt välja selgitada elustamisvajadus, st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta süda töötab.
Tõsisema tervisekahjustuse korral tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112, kust vajadusel saab kiirabi saabumiseni ka juhiseid kannatanu abistamiseks.
Hädaabinumbril helistades teatage:
- kus juhtus
- mis juhtus
- kellega juhtus
- mis seisundis on kannatanu
- kes helistab.
Ärge katkestage kõnet enne, kui olete selleks päästekorraldajalt loa saanud.
Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
Kui töötaja pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb seal kindlasti öelda, et õnnetus juhtus tööl.
Tööandja peab eluohtliku seisundi põhjustanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest teavitama viivitamata Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Arst teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest ning tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, esitades vormi kohase teatise. Tööinspektsioon edastab teatise tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kahjude ja kulude hüvitamine
Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.
Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
Haigushüvitise maksmine tööõnnetuse korral
Kui kannatada saanu tööõnnetusest õigel ajal teada ei anna, jääb ta seadusega ettenähtud hüvitistest ilma.
Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist tervisekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.
Juhul kui tööl juhtunud õnnetust ei käsitata tööõnnetusena, on oht, et see loetakse olmetraumaks. Selle tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4.–8. päeva eest maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast tervisekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, tervisekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
Rohkem saab tööõnnetuse kohta lugeda Tööelu portaalist.
Blanketid
Seotud artiklid
- Tööandja kohustused tööõnnetuse korral
- Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitis
- Mida teha surma korral