Tegevteenistus kaitseväes on avaliku teenistuse eriliik. Vabad ametikohad kaitseväes leiab Kaitseressursside Ameti kodulehelt.
Eesti kodanik, kes soovib kaitseväes tegevteenistusse asuda, peab vastama kaitseväeteenistuse seaduses kehtestatud nõuetele:
- olema 18–60-aastane ja vähemalt põhiharidusega kaitseväekohustuslane
- omama täielikku teovõimet ja nõutavat füüsilist ettevalmistust
- valdama nõutaval tasemel eesti keelt
- vastama tegevväelase tervisenõuetele.
Kui tegevteenistusse soovib asuda kaitseväekohustuseta kodanik, peab ta eelnevalt võtma kaitseväekohustuse.
Tegevteenistusse asumiseks tuleb Kaitseressursside Ameti värbamisbüroo kaudu kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale esitada:
- allkirjastatud kirjalik taotlus, milles on märgitud huvipakkuva avaliku konkursi või ametikoha nimetus ja kinnitus, et taotleja vastab kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud nõuetele
- elulookirjeldus
- tunnistus või diplom sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal nõutava kvalifikatsiooni või hariduse kohta
- isikut tõendava dokumendi koopia.
Värbamisbüroo töötaja kutsub elulookirjelduste põhjal ametikoha nõuetele kõige paremini vastavad kandidaadid töövestlusele. Vestluse viib läbi värbamisbüroo töötaja, vajadusel on kohal ka kaitseväe struktuuriüksuse esindaja. Vestluse käigus tutvustatakse teenistusvõimalusi kaitseväes ja hinnatakse kandidaadi sobivust ametikohale.
Millega arvestada tegevteenistusse kandideerimisel
Tegevteenistusse kandideerijad läbivad:
- isikukontrolli, mille käigus kontrollitakse kandidaadi vastavust kaitseväeteenistuse seaduses kehtestatud nõuetele
- kaitseväe arstliku komisjoni, kus hinnatakse nende terviseseisundi vastavust tegevväelaste tervisenõuetele
- füüsilise ettevalmistuse hindamise, mille viib läbi kaitsevägi.
Lõpliku otsuse isiku tegevteenistusse võtmise kohta teeb kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
Tegevteenistusse ei võeta isikut:
- kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav
- kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest
- kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal
- kes on distsiplinaarsüüteo eest vabastatud kaitseväeteenistusest või muult avaliku teenistuse ametikohalt, kui vabastamisest on möödunud vähem kui aasta
- kes on erakonna liige
- kelle valimiskomisjon on registreerinud riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina.