Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord.
Selleks, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord.
Erakorraline seisukord
Põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib riigikogu presidendi või valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra.
Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht on:
- Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne kukutamise katse,
- terroristlik tegevus,
- vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon,
- ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt,
- Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine.
Erakorralise seisukorra kehtestamise põhjused on riigisisesed – ohustatud on riigi eksistents või tema aluspõhimõtted.
Erakorraline seisukord kuulutatakse välja massiteabevahendites ning teates peab sisalduma info selle kuulutamise põhjuse ja kestuse kohta.
Lisaks võib valitsus erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada erinevaid piiranguid, näiteks keelata rahvakogunemised või kehtestada politseitunni. Kõikidest piirangutest antakse teada ka massiteabevahendites. Teade erakorralise seisukorra lõpetamisest avaldatakse massiteabevahendites ning sellega lõpetatakse ka piirangud.
Kõrgendatud kaitsevalmidus
Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral võib Vabariigi Valitsus otsustada korraldusega kõrgendada üldist kaitsevalmidust. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest ja selle põhjustest viivitamata. Kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu.
Kaitsevalmiduse kõrgendamise järel asub riigikaitseülesannetega asutus ja isik täitma kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid ning võib kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid.
Sõjaseisukord
Sõjaseisukorra kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab sõjaseisukorra välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust.
Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel asub riigikaitseülesannetega asutus ja isik täitma sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid ning võib kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piiravaid meetmeid.
Sõjaseisukord kuulutatakse välja sõjategevuse toetamiseks. Sõjaseisukorra väljakuulutamine eeldab sõjalise vastase määratlemist. Sõjaseisukorra väljakuulutamine võimaldab riigil ulatuslikumalt majandust juhtida ja eelarvet kasutada ning vajadusel isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirata.
Seotud artiklid
- Riigi valmisolek hädaolukorraks
- Riigikaitseõpetus keskhariduses
- Riigikaitse
- Riigikaitseõpetajaks õppimine