Ajateenistusse asudes võta kindlasti kaasa:

• kehtiv ID-kaart või pass;
• juhiluba (olemasolul);
• pangakaart, isikliku pangakonto number;
• immuniseerimispass (olemasolul);
• aluspesu (tume) ja isiklikud hügieenitarbed: hambahari ja –pasta, seep, dušigeel, habemeajamisvahendid.

NB! Kui Sa võtad kaasa ravimeid või muid tervisetooteid, siis arvesta, et väeosas vaadatakse need üle ja väeosa meedik peab andma nende kasutamiseks loa. Võta need kaasa originaalpakendis, sest tundmatud ja lubamatud ravimid/tervisetooted konfiskeeritakse.

Lisaks tasub teenistusse kaasa võtta asju, mille kohta saad lugeda lähemalt kaitseressursside ameti kodulehelt.

Ajateenistusse jõudes kontrollib kaitsevägi, et Sul ei oleks kaasas keelatud asju.

Ajateenistusse on keelatud kaasa võtta:

• relvad ja laskemoon;
• lõhkematerjal, pürotehnilised tooted, plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained;
• ohtlikud kemikaalid ja toksilised ained;
• alkohol ning narkootilised ja psühhotroopsed ained.

Ajateenistusse võib kaasa võtta süle- või tahvelarvuti või muud isiklikud side- ja elektroonikavahendid. Nende kasutamist reguleerib väeosa sisekord ning üldjuhul võib neid kasutada väljaõppest vabal ajal. Side- ja elektroonikavahendite, sh mobiiltelefoni kasutamine ei tohi ohtu seada Sind ennast või teisi ning ei tohi takistada sõjaväelist väljaõpet ja teenistusülesannete täitmist. Kaitseväe territooriumil tohib teha salvestisi üksnes ülema loal.

Igale ajateenijale antakse isiklik varustus sõltuvalt erialast ja väeosast. Varustuse hulka kuulub nii välivorm- kui ka spordiriided ning muu varustus. Täpsem varustuse loetelu on leitav kaitseressursside ameti kodulehelt.

Ajateenija peab kandma ja hoidma oma vormi nõuete kohaselt. Tutvu vormi kandmise ja muude teenistust puudutavate eeskirjadega kaitseväe kodulehel.

Ajateenistus algab sõduri baaskursuse ehk SBK-ga. Sõduri baaskursuse jooksul on olulisel kohal üldfüüsiline ettevalmistus: treeningud hõlmavad kogu õppeajast umbes kümnendiku. Lisaks õpivad sõdurid rivilist käitumist ja osalevad erinevatel väliõppustel ning rännakutel.

Ajateenija hommik algab hommikuvõimlemisega. Harjutuste hulka kuuluvad näiteks hommikujooks, venitused ja võimlemine. Üldfüüsilised treeningud on mitmekülgsed hõlmates vastupidavustreeninguid, jõutreeninguid, sportmänge, takistusriba läbimist ja rännakuid. Üldfüüsilisele ettevalmistusele pühendatakse nädalas keskmiselt neli õppetundi.

Ajateenistuses tuleb valmis olla nii paaritunnisteks kiirrännakuteks kui ka pikemateks tavarännakuteks. Viimased võivad koos laagrielu ja erinevate harjutustega kesta mitu päeva. Sõduri baaskursuse lõpus toimub lõpurännak, mis toimub täisvarustuses ja läbitakse mitme päeva jooksul.

Vabal ajal on ajateenijatel võimalik iseseisvalt sportida. Selleks on väeosades spordisaalid ja -väljakud. Ajateenistuse jooksul on võimalik osaleda erinevatel kaitseväe spordivõistlustel.

Enda arendamisel saab kasutada kaitseväe spordirakendust "Spordivägi". Spordirakenduse saad alla laadida siit.

Ajateenistuse esimesel nädalal teevad kõik ajateenijad üldfüüsilise testi.

Test koosneb:

• kätekõverdustest kahe minuti jooksul
• istessetõusudest kahe minuti jooksul
• 3200 meetri jooksust

Puhkepaus harjutuste sooritamise vahel on vähemalt 10 minutit ja harjutuste järjekorda ei tohi muuta. Testi edukaks läbimiseks tuleb igas harjutuses saada vähemalt 60 punkti.

ÜFT-i on vaja selleks, et näha alustavate ajateenijate füüsilise võimekuse taset ja jälgida selle muutumist väljaõppe tsükli vältel. Nii saab kaitsevägi objektiivset tagasisidet väljaõppe efektiivsuse kohta ning väljaõpet on võimalik selle põhjal parendada.

Üldfüüsilise testi mitte edukas läbimine (tulemuste mitte mahtumine 180 punkti sisse) ei ole ühelgi moel ajateenistust takistavaks teguriks. Tegemist on näitajaga, mis eelkõige on oluline ajateenijale endale ajateenistuse läbimisel isiklike eesmärkide seadmiseks.

Loe rohkem kaitseressursside ameti kodulehelt ja sealt leiad ka teavet üldfüüsilise testi nõuete kohta.

Ajateenistuskohta saabudes jagatakse ajateenijad allüksustesse ja kaitsevägi arvestab võimalusel ajateenija eelistusi. Allüksust on võimalik vahetada, kui see on väljaõppe huvides ja üleviimisega ei kaasne ajateenistuse kestuse muutumist.
Ühest väeosast teise suunatakse ajateenija vaid juhul, kui selleks on vältimatu teenistuslik vajadus. Võimalus määratud teenistuskoha muutmiseks on suurem enne ajateenistusse asumist. Selleks tuleb pöörduda kaitseressursside ameti poole, kes võimalusel kutsealuse sooviga arvestab.

Ajateenistusse asunud naistel on õigus loobuda ajateenistusest 90 päeva jooksul ajateenistusse asumisest arvates. 90 päeva möödumisel märgitakse teenistust jätkanud naise andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena ning varem kaitseväekohustuseta naine loetakse kaitseväekohustuslaseks.

Kui oled varem loobunud ajateenistusest või Sinu teenistus on jäänud pooleli, siis on sul võimalik hiljem ajateenistust jätkata. Selleks tuleb esitada taotlus kaitseväeteenistuse veebis.

Mõned näited ajateenijale kohalduvatest piirangutest:

• ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas;
• ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima kaitseväes kehtivaid õigusakte;
• ajateenija peab olema korrektse välimusega ja täitma isikliku hügieeni nõudeid. Kaitseväe juhataja võib seada piiranguid ajateenija välimusele, kui see on vajalik väljaõppe huvides või ohutuse tagamiseks;
• ajateenistuses on keelatud asjad, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada kaitseväe julgeolekut;
• ajateenistuses on keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud;

Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajaga.