Elukoha registreerimine
Elukoha registreerimise tingimused
Elukohateate esitamiseks on sul vaja järgmist:
- Eesti isikukoodi. Isikukood antakse inimesele üks kord. See tähendab, et kui sa oled varem Eesti isikukoodi saanud, siis sul on see juba olemas. Isikukood on märgitud Eesti isikut tõendavale dokumendile. Euroopa Liidu kodanikud saavad isikukoodi taotleda kohalikult omavalitsuselt / Tallinnas linnaosavalitsuselt. Välismaalased saavad isikukoodi elamisloa taotlemise käigus.
- Elamisõigus ja elamisluba. Euroopa Liidu kodanikud saavad elamisõiguse elukoha registreerimisel. Välismaalased peavad elukoha registreerimiseks omama kehtivat elamisluba.
- Üürileping või omaniku nõusolek. Kui sa pole eluruumi, kuhu soovid oma elukohta registreerida, omanik, siis on sul tarvis esitada omaniku nõusolek või üürileping. Eluruumi omanikke on võimalik vaadata kinnisturaamatust.
- Vanemate nõusolek. Kui soovid registreerida oma alaealise lapse elukohta, tuleb elukohateatele lisada ka teise vanema nõusolek. Kui sul on oma alaealise lapse ainuhooldusõigus, ei ole teise vanema nõusolek vajalik.
Oluline teada selles sammus
Euroopa Liidu kodanik peab registreerima oma elukoha kolme kuu jooksul pärast Eestisse elama asumist.
Välismaalane peab esitama oma elukohaandmed ühe kuu jooksul pärast Eesti elamisloa saamist.
Kui vahetad juba Eestis elades elukohta:
Elukohateade uue elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks tuleb esitada 14 päeva jooksul pärast uude elukohta elama asumist.
Elukoha registreerimine on kohustuslik. Seda sätestab rahvastikuregistri seadus § 68.
Kui sa ei ole eluruumi omanik, on vaja esitada eluruumi omanike nõusolekud või üürileping. Need dokumendid ei ole vajalikud, kui soovitakse registreerida eluruumi omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaealise lapse või töövõimetu vanema elukohta või kinnistusraamatusse on märgitud eluruumi isiklik kasutusõigus.