EMASi rakendamine
Ettevalmistus ja keskkonnaülevaade
Esimene samm organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel on esmane keskkonnaülevaatus. Selle käigus hinnatakse organisatsiooni keskkonnategevust ja selle taset. Samuti tuleb kindlaks määrata peamised rollid ja kontaktisikud, organisatsiooni registreeriv tegevuskoht või tegevuskohad ning registreeringu ulatus. Samuti tuleb kindlustada juhtkonnapoolne pühendumus.
Lisaks tuleb määratleda toimingutest ja teenustest tulenevad otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid ning hinnata nende mõju keskkonnale. Keskkonnaülevaatuse käigus kogutud info (eelkõige olulisemate keskkonnaaspektide ülevaade) on EMASi rakendamise aluseks.
Oluline teada selles sammus
EMASi rakendamine eeldab, et organisatsioon määrab selgelt kindlaks rollid, vastutusalad ja kontaktpunktid, et tagada süsteemi toimivus ja info liikumine. Hästi määratletud rollid aitavad tagada, et keskkonnajuhtimissüsteemi ülesanded on jagatud, vastutus on selge ning vajalik info jõuab õigel ajal õigete inimesteni.
Kontaktisikute, sealhulgas juhtkonna, EMAS‑i koordinaatori, siseaudiitori, tõendaja, Keskkonnaagentuuri ja teiste osapoolte vastutused, leiab EMASI määruse II lisas (punkt A.4.2), EMASi määruse juhendis (peatükk 1.1) ja EMASi rakendamise interaktiivsest juhendist.
EMASi rakendamisel tuleb organisatsioonil esmalt otsustada, milliste tegevuskohtade suhtes registreering kehtima hakkab. Registreerimise ulatus peab hõlmama kõiki tegevusi, mis on seotud valitud tegevuskoha või tegevuskohtadega, ning selle määramisel tuleb arvestada organisatsiooni tegevusvaldkonda, füüsilisi piire, vastavuskohustusi ning mõju keskkonnale.
Organisatsioon võib EMASiga registreerida ühe tegevuskoha, mitu tegevuskohta koondregistreeringuna või iga tegevuskoha eraldi, sõltuvalt sellest, kui sarnased või erinevad on nende protsessid ja keskkonnamõjud. Registreerimise korral tuleb arvestada ka tegevuskohtade asukohta – EMASiga saavad liituda nii ELi-sisesed kui ka väljaspool ELi asuvad üksused.
Registreerimise ulatuse valikul on soovitatav kaardistada kõik tegevused ja protsessid ning vajadusel pidada varakult nõu pädeva asutusega ja EMASi tõendajaga, et selgitada välja sobivaim lahendus.
Täpsemad juhised ulatuse määramiseks on toodud EMASi määruse II lisas (punkt A.4.3), EMASi määruse juhendis (peatükk 1.1-1.2) ning EMASi rakendamise interaktiivses juhendis.
EMASi rakendamine eeldab organisatsiooni kõrgeima juhtkonna aktiivset pühendumist, sest keskkonnajuhtimise põhimõtted peavad olema seotud nii organisatsiooni strateegia, ärimudeli kui ka igapäevase tegevusega. Juhtkond peab määrama selged rollid ja vastutusalad, tagama süsteemi toimimiseks vajalikud ressursid ning toetama töötajate kaasamist ja teadlikkuse suurendamist.
Juhtkonna esindaja ülesanne on koordineerida EMASi rakendamist, anda juhtkonnale ülevaade süsteemi toimimisest ning tagada, et keskkonnajuhtimissüsteem vastab kogu aeg EMASi nõuetele. Vajadusel võib vastutavaid isikuid olla mitu, eriti kui organisatsioon tegutseb mitmes tegevuskohas või erinevates riikides. Selgelt määratletud rollid aitavad tagada EMASi tõhusa toimimise ning toetavad pidevat täiustamist kogu organisatsioonis.
Täpsema ülevaate juhtkonna rollist leiab EMASi määruse II lisas (punktid A.5.1, A.5.3 ja B.2), EMASi määruse juhendis (peatükk 1.3) ning EMASi rakendamise interaktiivses juhendis.
Keskkonnaülevaate eesmärk on saada ülevaade organisatsiooni tegevuse mõjust keskkonnale, määrata kindlaks kõik olulised keskkonnaaspektid ning luua alustala keskkonnajuhtimissüsteemi ülesehitamiseks.
Keskkonnaülevaade näitab, kuidas organisatsioon keskkonda mõjutab, millised on riskid ja võimalused, ning millistele teemadele tuleb edaspidi keskenduda.
Keskkonnaülevaate koostamisel on konkreetsed sammud, millele tuleb keskenduda:
- Kirjeldada organisatsiooni tegevusvaldkonda, suurust, asukohta ja keskkonnatingimusi (näiteks vee/energia kättesaadavus, ümbrus).
- Määrata kindlaks huvitatud osapooled (näiteks kliendid, töötajad, omavalitsus, järelevalveasutused) ja kirjeldada nende ootuseid ja vajadusi (näiteks jäätmete vähendamine, aruandluse läbipaistvus, õigusnõuete täitmine).
- Koostada nimekiri keskkonnaalastest seadustest, määrustest ja nõuetest, mis organisatsiooni tegevusele kehtivad ja lisa info, kuidas organisatsioon tõendab nende täitmist.
- Määrata kindlaks otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid. Tuvasta kõik tegevused, millel võib olla mõju keskkonnale. Otsesed keskkonnaaspektid on näiteks energiatarbimine, jäätmete teke, heitmed, vee kasutus ja müra. Kaudsed keskkonnaaspektid on näiteks tarnijate tegevus ja transport.
- Hinnake keskkonnaaspektide olulisust. Iga aspekti puhul tuleb hinnata selle mõju keskkonnale, arvestades mõju suurust, õigusnõudeid ja huvigruppide arvamust. See aitab koostada nimekirja olulistest keskkonnaaspektidest. Tööohutuse ja töötervishoiu teemad tuleb jätta sellest hindamisest välja ning keskenduda ainult keskkonnamõjudele. Keskkonnaaspektid tuleks liigitada ulatuse, raskusastme, sageduse, huvitatud isikute murede ja õigusaktide nõuete lõikes.
- Hinnake varasematest keskkonnaalastest juhtumitest saadud õppetunde ning rakendage neid süsteemi täiustamiseks ja korduvate vigade vältimiseks.
- Kaardistage peamised riskid ja võimalused, mis mõjutavad keskkonnategevuse eesmärke.
- Vaadake üle olemasolevad protsessid ning selgitage välja, mida tuleks täiustada, et luua toimiv keskkonnajuhtimissüsteem.
- Koostage tulemuste põhjal keskkonnaülevaate aruanne.
Soovitused keskkonnaülevaate koostamiseks: - Kaasake protsessi töötajaid, kes tunnevad protsesse kõige paremini.
- Väikestel organisatsioonidel on võimalik kasutada EMAS Easy ökokaardistamist.
- Kui sektorile on avaldatud sektori võrdlusdokument, tuleb neid teadaolevate keskkonnaaspektide ja -mõjude kindlakstegemisel kasutada.
Keskkonnaülevaade peab olema dokumenteeritud, ajakohane ja vajadusel uuendatav, eriti kui organisatsiooni tegevuses toimuvad olulised muutused.
Organisatsiooni tegevusvaldkonna kirjeldamist abistav tööriist on kättesaadav siin.
Keskkonnaaspektide hindamist abistav tööriist on kättesaadav siin.
Täpsemad nõuded on sätestatud EMASi määruse I lisas ja II lisas (punkt B.3). Keskkonnaülevaate koostamise kohta saab lisainfot ka EMASi määruse juhendist (peatükk 1.4) ja EMASi rakendamise interaktiivsest juhendist.
Viited
EMAS määruse I lisa (keskkonnaülevaade)
EMAS määruse II lisa (keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded)
EMAS määruse III lisa (keskkonnaalane siseaudit)
EMAS määruse IV lisa (keskkonnaalane aruandlus)
EMAS määruse V lisa (EMASi logo)
EMAS määruse VI lisa (registreerimisel nõutav teave)
EMAS määruse VII lisa (tõendaja deklaratsioon tõendamise ja kinnitamise kohta)
Kontaktid
Küsimuste korral või nõu saamiseks võtke ühendust Keskkonnaagentuuriga. Keskkonnaagentuur tegutseb Eestis EMASi pädeva asutusena.