Kui naine naaseb tööle enne lapse 18-kuuseks saamist, kuid soovib jätkata rinnaga toitmist, on tal selleks seaduslik õigus. Eesti tööõigus toetab emasid, kes soovivad oma lapsele parimat, võimaldades tööpäeva jooksul lisavaheaegu rinnaga toitmiseks või rinnapiima kogumiseks. Alljärgnevalt on toodud ülevaade, millised õigused ja võimalused on töötaval emal seoses imetamisega ning kuidas neid praktikas rakendada.

Rinnaga toitmise vaheajad
Kui ema naaseb tööle enne lapse 1,5-aastaseks saamist, on tal õigus saada lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks. Neid vaheaegu antakse iga kolme tunni järel, kestusega kuni 30 minutit korraga. Kui emal on kaks või enam kuni 1,5-aastast last, peab talle võimaldatav vaheaeg olema vähemalt üks tund.

Vaheaegade kasutamine
Kui rinnaga toitmine töö juures ei ole võimalik, võib ema kasutada neid vaheaegu ka mujal – näiteks kodus või mõnes sobivas ja privaatses kohas. Lisaks võib ema soovi korral kasutada vaheaegu mitte ainult toitmiseks, vaid ka rinnapiima väljapumpamiseks ja säilitamiseks.

Ema soovil on võimalik need toitmisvaheajad liita puhke- ja einestamispausidega või kasutada neid tööpäeva lühendamiseks. See annab emale rohkem paindlikkust töö- ja pereelu ühildamisel.

Tasustamine
Rinnaga toitmise vaheajad kuuluvad tööaja hulka ning nende eest makstakse tasu töölepingu seaduse alusel viimase kuue kuu keskmise töötasu järgi. Kui ema pole töötanud kuut kuud järjest, arvestatakse töötasu vastavalt senise töötatud aja keskmisele palgale. Kui töötamist pole veel toimunud (näiteks enne esimest palgapäeva), lähtutakse töölepingus kokkulepitud töötasust.

Erandiks on olukord, kus emale makstakse vanemahüvitist – sel juhul rinnaga toitmise vaheaegade eest eraldi tasu ei maksta.