Eesti riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse lapsi alates imikueast 11 nakkushaiguse vastu, mille põdemisel või levimisel võivad olla tõsised tagajärjed. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised.

Vaktsineerimine ei ole kohustuslik, otsuse kas last vaktsineerida või mitte langetab lapsevanem. Vaktsineerimisest keeldumisel on oluline teadvustatud otsus, infoallikad peavad olema adekvaatsed ja tõenduspõhised.

Kuni kooliminekuni vaktsineerib lapsi pereõde või immuniseerimiskabineti õde. Kooliõpilasi vaktsineerib kooli tervishoiutöötaja. Täpsemat infot vaktsineerimise kohta saad küsida perearstilt ja pereõelt, eriarstilt ja ämmaemandalt.

Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad. Pärast vaktsiinisüsti võib lapsel tõusta palavik ning süstekoht olla valus, punetav või turses. Tuberkuloosivaktsiini süstekohast võib tulla kollakat eritist – sel juhul tuleb süstekohta puhastada keedetud veega. Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini järel võib tekkida lühiajaline lööve, mis ei ole nakkusohtlik ja möödub. Kui laps on rahutu ja nutune, võib talle anda paratsetamooli. Kui lapsel palavikku ei ole, võib teda immuniseerimispäeval vannitada.

Põhjalikku teavet nakkushaiguste ja vaktsineerimiste kohta leiad leheküljelt www.vaktsineeri.ee.