Ettevõtlusega seotud kohustused
Ettevõtte juhatuse liikmete tsiviilvastutus
Juhatuse liikme tsiviilvastutus seisneb eelkõige juhatuse liikme ametisuhtest tulenevas vastutuses äriühingu ees.
Oluline teada selles sammus
Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. Juhatuse liikme kohustused jagatakse peamisteks ja spetsiifilisteks kohustusteks. Juhatuse liikme peamised kohustused on ühingu juhtimine ja esindamine.
Juhatuse liikme spetsiifilised kohustused on eelkõige informatsiooni andmine ja aruannete koostamine ning esitamine kõrgemalseisvale organile, sh majandusaasta aruande koostamine, teabe andmine osanikele, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse õigeaegne esitamine, osanike koosolekute kokkukutsumine ja ettevalmistamine, maksudeklaratsioonide täitmine ja esitamine. Aktsiaseltsi juhatuse liikme ametisuhtest tulenevate kohustuste erisused seonduvad juhatuse täiendava aruandekohustusega nõukogu ees.
Osaühingu juhatuse kohustuseks on osanike nimekirja pidamine, kui osaühingu osad ei ole registreeritud Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK). Kui osad on EVKs registreeritud, on juhatuse kohustus tagada õigete andmete esitamine. Aktsiaseltsi juhatusel ei ole kohustust pidada aktsionäride nimekirja, vaid tagada aktsiaraamatu pidajale õigete andmete esitamine.
Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Juriidilise isiku juhatuse liikme hoolsusstandardi määramisel tuleb arvestada, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga.
Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest. Siiski on kõigil juriidiliste isikute juhatuse liikmetel minimaalne hoolsusstandard, mida kõik peavad täitma. Juhatuse liikme hoolsuskohustus on objektiivne käitumisstandard, mille abil on võimalik hinnata, kas juhatuse liige on nõuetekohaselt täitnud nii peamisi kui spetsiifilisi kohustusi, sealhulgas teinud ärilisi otsuseid.
Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse sisusse kuuluvad hääleõiguse piirang, esindusõiguse piirang, konkurentsikeeld, ärisaladuse hoidmise kohustus.
Juhatuse liikme vastutus seisneb eelkõige kahju hüvitamise kohustuses. Eristatakse juhatuse liikme vastutust ühingu ees, juhatuse liikme vastutust kolmandate isikute (sh ühingu võlausaldajate) ees ja osaühingu puhul juhatuse liikmete vastutust osanike ees. Juhatuse liikmel on võimalik vastutus ümber lükata, kui ta tõendab, et tegutses kohustust täites korraliku ettevõtja hoolsusega ehk järgis korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Juhatuse liikme vastutus võib tekkida nii üldisel alusel kui erialustel.
Osaühingu juhatuse liikme vastutuse erikoosseisud on mitterahalise sissemakse ebaõige hindamine, juhatuse vastutus osaühingu asutamisel, ebaseadusliku väljamakse põhjustamine, pärast osaühingu maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, konkurentsikeelu rikkumisest tulenev vastutus ning ühinemisega, jagunemisega ja ümberkujundamisega kahju tekitamine.
Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse erialused on vastutus aktsiaseltsi asutamisel, vastutus ebaseadusliku väljamakse põhjustamise eest, vastutus kohustuste rikkumise eest koos juhtorganite õigusvastase mõjutajaga, vastutus konkurentsikeelu rikkumise eest, vastutus ühinemisega, jagunemisega või ümberkujundamisega tekitatud kahju eest.
Kontaktid
Võtke ühendust Justiitsministeeriumiga.