Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid õigesti ja objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne.

Majandustehingutel peab olema algdokument ning selle sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites mõisliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist.

Iga ettevõte peab koostama ja esitama äriregistrile majandusaasta aruande.

Raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada (erinevate dokumentide säilitamise tähtajad on toodud raamatupidamise seaduses).

Algbilanss

Raamatupidamise kohustiste tekkimisel tuleb teil esmalt koostada algbilanss, mis kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist.
 

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja.

Raamatupidamise sise-eeskirjas peavad olema kirjeldatud kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustiste inventeerimine ja kajastamine, kasutatavad arvestuspõhimõtted, aruandluse kord ning muid raamatupidamisega seotud aspekte. Raamatupidamise sise-eeskiri on kohustuslik ja individuaalne iga raamatupidamiskohustuslase jaoks.

Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruande skeemi vahel. Kasumiaruande skeemis 1 liigendatakse ärikulud, lähtudes kulude olemusest (näiteks materjalikulu, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Seda skeemi kasutavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa.

Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud otstarbepõhiselt (näiteks müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näiteks tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.

Endale sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate majandustegevuse tulemuse kujunemisest.

Juhul, kui leitakse siiski, et senine kasumiaruande skeemi valik ei ole ennast õigustanud, võib üle minna teisele skeemile. Tuleb aga silmas pidada, et üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid näitajaid.

Ettevõtja peab oma raamatupidamise sise-eeskirjas määratlema ka selle, kas ta on mikro- või väikeettevõtja, keskmise suurusega või suurettevõtja. See on väga oluline, sest arvestuspõhimõtetes ja aruande esitusviisides on olulisi erinevusi ning võimalik on teha ka valikuid.
 

Majandusaasta aruanne

Igal aastal hiljemalt 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu tuleb teil koostada ja esitada äriregistrile majandusaasta aruanne, mis annab tervikliku ülevaate ettevõtte eelneva majandusaasta tulemustest.

Lugege lähemalt majandusaasta aruande koostamisest ja esitamisest

Lisaks nimetatutele tuleb teil esitada veel täiendavaid aruandeid ja deklaratsioone vastavalt ettevõtlusvormile, ülesehitusele ning tegevusalale.

Majandustehingute kohta arvestuse pidamiseks on Eestis kaks erinevat süsteemi – tekkepõhine ja kassapõhine arvestus. Raamatupidamine Eesti äriühingutes on tekkepõhine, kuid FIE raamatupidamine võib olla kassapõhine.

Tekkepõhise arvestuse korral tuleb majandustehinguid kajastada vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.

Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest.

Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Enamasti on majandusaastaks kalendriaasta (1. jaanuarist 31. detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis võib olla fikseeritud ka sellest erinev majandusaasta.

Sobivaima majandusaasta valikul tuleks silmas pidada, et valitud 12 järjestikust kuud oleksid valitud nii, et see oleks kooskõlas raamatupidamiskohustuslase tegutsemistsükliga. Arvestuse lihtsustamiseks on mõistlik valida majandusaasta alguseks kuu esimene päev ja lõpuks kuu viimane päev (nt 1. jaanuar – 31. detsember).

Ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel võib majandusaasta olla erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. Nt kui ettevõte asutati 15. augustil 2020 ning majandusaasta on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib olla esimese majandusaasta aruande perioodiks 15.08.2020–31.12.2021. Juhul aga kui ettevõtte oleks asutatud 15. mail 2020, siis on esimeseks majandusaasta aruandeperioodiks 15.05.2020–31.12.2020.

Majandusaasta aruande koostamise etapid:

• raamatupidamise aastaaruande koostamine
• tegevusaruande koostamine
• majandusaasta aruande heakskiitmine

Majandusaasta aruande esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:

• audiitorkontroll
• äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine
• majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Aruande saate esitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.

Aruande esitamisel kuvatakse teile kõik teie registritesse kantud load ja teated ning peate kinnitama, et olete täitnud seaduses sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad. Enne andmete kinnitamist kontrollige majandustegevuse registris olevad andmed üle ja veenduge nende õigsuses. Kui registriandmetes on ebatäpsusi, esitage andmete muutmiseks teate.