Eesti riigitunnusega tippdomeen (.ee) on loodud info jagamiseks ning on kõige tuntum ja usaldusväärsem domeenilaiend Eestis. .ee aitab siinsel digitaalsel maastikul välja tulla kõige paremal viisil ning annab klientidele mõista, et tegutsete just kohalikul turul. Lisaks aitab see paremini esile tulla Google otsingumootoris – .ee aadressid tõstetakse Eestist tehtud päringute puhu nimekirjas ettepoole. Veebileht on oluliseks täienduseks ka sotsiaalmeedia kanalitele ning aitab ettevõttel kujundada oma professionaalset kuvandit.

Domeeni registreerimine pakub väärtust ka eraisikutele. Lisaks internetiõiguste kaitsmisele saab selle kaudu luua omanimelise meiliaadressi või kodulehe, mille kaudu tutvustada enda tegevusi, projekte või üritusi.

• Domeenide omanik ja registreerija võib olla eraisik, asutus või ettevõte.
• Domeeni registreerimise eelduseks on, et vastav nimi ei ole registreeritud ehk see on vaba.
• Iga registreerija võib registreerida piiramatu arvu domeene.
• Ettevõtted saavad registreerida domeeninimesid kõikidele oma kaubamärkidele.
• Domeeni registreerimisel tuleb kontrollida, et seda tehes ei rikuta teiste õigusi.
• .ee domeene saab registreerida 3, 6, või 9 kuuks ning 1–10 aastaks. Soovitud perioodi küsige oma teenusepakkujalt.

Enne domeeni registreerimist veenduge, et soovitav domeeninimi on vaba. Kontrollige domeeni saadavust Eesti Interneti SA kodulehel ning veenduge, et te ei riku domeeni registreerimisel teiste õigusi.

Lisaks on võimalik soetada kustuvaid domeene EISi Oksjonikeskkonna vahendusel. Tegemist on domeenidega, mille registreeringut ei ole pikendatud ning mis muudetakse oksjoni kaudu taaskord kättesaadavaks kõigile huvilistele. Domeenioksjonid kestavad 24 tundi ning domeenidele saavad pakkumisi teha kõik registreeritud kasutajad üle kogu maailma. Oksjonitel kasutatakse pimeoksjoni põhimõtet, mille kohaselt ei ole tehtud pakkumised avalikud - seega tuleb huvilistel määrata oksjonil olevale domeenile hind enda sisemise väärtushinnangu alusel. Eduka pakkumise teinud isikule väljastatakse domeeni registreerimise eelisõiguse reserveerimiskood, mille alusel saab vastava domeeni registreerida .ee akrediteeritud registripidaja juures. Kui domeenile ei teha oksjonil pakkumisi, muutub see registreerimiseks kättesaadavaks taaskord “kes ees, see mees” põhimõtte alusel.

Lisaks .ee laiendiga domeenidele on võimalik registreerida ka rahvusvahelisi domeene, millest levinumad on .com, .eu ja .net lõpuga domeenid. Rahvusvahelise või mõne teise riigi domeeni saate registreerida ainult internetiteenuste pakkujate kaudu. Domeenide registreerimise eest makstav tasu ning registreerimise perioodi maksimaalne pikkus sõltub valitud tippdomeenist. Lisainfo saamiseks tuleb pöörduda vastava tippdomeeni registri poole.

Kui leiate, et keegi on teie nõusolekuta registreerinud domeeninime, mis langeb kokku teile kuuluva kaubamärgi või füüsilise isiku nime või ettevõtte äriregistrisse kantud vm õigustatud nimega, on võimalik esitada domeenivaidluste komisjonile vaidlustusavaldus. Lisainfo domeenivaidluste kohta.

Igal domeenil on kehtivusaeg, mille valib domeeni omanik selle registreerimisel. Domeeni registreeringut on võimalik ka pikendada endale meelepäraseks perioodiks. Kui registreeringut ei pikendata, aegub domeen ning see vabaneb 45 päeva peale registreeringu kehtivusaja saabumist. Vabanenud domeenid jõuavad kustuvate domeenide oksjonile, millest saavad osa võtta ning pakkumisi teha kõik huvilised üle kogu maailma. Oksjonil eduka pakkumise teinud isik saab eelisõiguse domeeni registreerimiseks akrediteeritud .ee registripidaja juures. Kui domeenile ei teha ühtegi pakkumist, muutub see taaskord vabaks registreerimiseks “kes ees, see mees” põhimõttel.

.ee domeeni registreeringut on võimalik üle anda ühelt omanikult teisele ehk teostada omaniku vahetus. Selleks on vaja esitada registripidajale vastav allkirjastatud avaldus, kus on olemas domeeni vana ja uue omaniku kontaktandmed. Toiminguga seotud info ja avalduse näidise leiab siit.

Registreeritud .ee domeeni on võimalik ka pärida. Kui eraisikust domeeni omanik sureb, saab tema pärija taotleda pärimisdokumendi alusel internetiaadressi enda nimele. Kui pärijaid on mitu, tuleb pärimisõiguse üldpõhimõtetele toetusel otsustada domeeni uus omanik.