Kaubamärgi registreerimise abil omandatakse ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks kindlate kaupade ja teenuste tähistamisel. Registreeritud kaubamärk annab õiguse keelata teistel isikutel kaubamärgiga identsete või sarnaste tähiste kasutamise samas tegevusvaldkonnas sellel territooriumil, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. Eesti kaubamärgiregistrisse kantud märgil on õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil. 

Kaubamärgi kaitse peab olema heauskne, st mõeldud taotleja äritegevuse kaitseks, mitte konkurentsivabaduse piiramiseks või teise ettevõtja äritegevuse takistamiseks.

Kaubamärgi õiguskaitse

Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud reproduktsioon ja kaupade-teenuste loetelu. Oluline on silmas pidada, et registreeritud kaubamärk kehtib kindlal territooriumil (pole olemas üleilmset õiguskaitset) ning kindla ajavahemiku vältel (soovi korral saab omanik kaubamärgi kehtivust kümne aasta kaupa pikendada).

Registreeritud kaubamärgi omanik on kohustatud seda ka tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kui kaubamärki mõjuva põhjuseta viie aasta jooksul ei kasutata, võib asjast huvitatud isik vaidlustada ainuõiguse sellele kaubamärgile.

Enne taotluse esitamist on oluline hästi läbi mõelda kaubad ja teenused, mille tähistamiseks kaubamärgile kaitset soovitakse, kuna pärast taotluse vastuvõtmist kaupu ega teenuseid taotlusesse juurde lisada ei saa.

Loetelu koostamise lihtsustamiseks on kaubad ja teenused jagatud klassidesse rahvusvahelise süsteemi järgi, mida kutsutakse Nizza klassifikatsiooniks.  See koosneb 45 klassist, millest klassid 1–34 sisaldavad kaupade nimetusi ja klassid 35–45 teenuste nimetusi.

Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tuleb märkida vastav klassinumber ning loetleda kaubad ja teenused, millele soovitakse kaitset saada. Otstarbekas on kaitsta oma kaubamärki nende kaupade-teenuste osas, millega ettevõtte tegevus on seotud, kuid loetellu tasub märkida ka need, mida kavatsetakse pakkuma hakata. 

Õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise taotlus eesti keeles. Taotluse saab esitada elektrooniliselt Patendiameti e-teenuste kaudu või täites kaubamärgi registreerimise avalduse plangi, mille saab välja trükkida ning tuua või saata Patendiametisse aadressil Tatari 39, 15041 Tallinn.

Kaubamärgi registreerimise taotlus võib sisaldada ühte kaubamärki. Registreerimiseks tuleb esitada nõuetekohane avaldus, nõutud lisadokumendid ning tasuda riigilõiv.

Kaubamärgi registreerimise taotluses peavad sisalduma:

1. kaubamärgi registreerimise avaldus;
2. volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;
3. prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti;
4. kollektiivkaubamärgi põhikiri, kui esitatakse kollektiivkaubamärgi taotlus;
5. sertifitseerimismärgi põhikiri, kui esitatakse sertifitseerimismärgi taotlus.

Kaubamärgi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suurus sõltub sellest, mitme kauba- või teenusklassi registreerimiseks kaubamärgitaotlus esitatakse. Riigilõiv kaupade või teenuste ühe klassi kohta on 145 eurot, iga lisaklassi eest tuleb tasuda lisalõivu 45 eurot.

Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile kohe pärast avalduse esitamist. Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, tuleb esitada riigilõivu tasumise andmed aadressil [email protected]. Riigilõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Kaubamärgi õiguskaitse kehtib kümme aastat taotluse esitamise kuupäevast arvates. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel kümne aasta kaupa. Kehtivusaja pikendamiseks peab kaubamärgiomanik esitama sellekohase avalduse ja tasuma riigilõivu.

Kaubamärkide registreerimisega seotud toiminguid võib taotleja teha isiklikult või patendivolinike kaudu. Isikud, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peavad volitama oma esindajaks patendivoliniku (v.a taotluse esitamiseks).

Rohkem infot kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ja menetluse kohta leiab Patendiameti veebilehelt.

Kaubamärgi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suurus sõltub sellest, mitme kauba- või teenusklassi registreerimiseks kaubamärgitaotlus esitatakse. Riigilõiv kaupade või teenuste ühe klassi kohta on 145 eurot, iga lisaklassi eest tuleb tasuda lisalõivu 45 eurot.

Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile kohe pärast avalduse esitamist. Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, tuleb esitada riigilõivu tasumise andmed aadressil [email protected]. Riigilõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Kui ettevõtja tegutseb rohkem kui ühes EL-i riigis, tasub kaaluda Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamist. Registreerimisel annab see õiguskaitse kõikides EL-i liikmesriikides. Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise taotlus tuleb esitada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametisse (EUIPO).

Rohkem infot intellektuaalomandi ehk loomevara kaitse kohta EL-i riikides leiab ka portaalist Teie Euroopa.

Kaubamärgi registreerimine välismaal

Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust:

• esitada kaubamärgi registreerimise taotlus vastava riigi patendiametisse (nn riigisisene kaubamärk);
• registreerida kaubamärk Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) kaudu Madridi kokkuleppe protokolli alusel, esitades taotluse Patendiameti kaudu WIPO rahvusvahelisele büroole (nn rahvusvaheline kaubamärk);
• registreerida Euroopa Liidu kaubamärk kogu EL-i territooriumil, esitades taotluse EUIPO-le (Euroopa Liidu kaubamärk).