Iseteenindus
Terviseportaal
Oma lapse terviseandmeid ja raviinfot näed Terviseportaalis.
Päästeamet: 14. oktoobril, kell 15.00-15.10 toimub ohuteavituse test, käivituvad sireenid. Ohtu pole. Lisainfo: olevalmis.ee
Lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ja võib olla esimene, kes märkab probleemi oma lapse tervisega. Oluline on võimalikult kiiresti otsida vajalikku abi ning mitte jääda oma mures üksi. Pea nõu oma perearsti või pereõega, sest diagnoosimine annab võimaluse edasise abi pakkumiseks.
Probleeme arengus võib märgata lapse korralisel läbivaatusel ka laste- või perearst ise, kes saab suunata lapse täiendavatele uuringutele eriarstide juurde.
Mahajäämust võrreldes eakaaslastega võivad tähele panna õpetajad koolis või lasteaias või teised spetsialistid, kes lapsega tihti kokku puutuvad. Nende tähelepanekud on väärtuslikud ja neid tuleks võtta tõsiselt. Siiski on oluline meeles pidada, et õpetajad pole lapse arengu ega terviseseisundi hindamise eksperdid. Nende tagasiside võib olla esialgseks hoiatusmärgiks, mis vajab edasist hindamist.
Diagnoosi ei ole vaja karta. Diagnoos ise ei muuda lapse terviseseisundit või arengutaset kuidagi, kuid see annab võimaluse edasise abi pakkumiseks.
Oma lapse terviseandmeid ja raviinfot näed Terviseportaalis.
Iseteenindus
Terviseportaal
Oma lapse terviseandmeid ja raviinfot näed Terviseportaalis.
Laste tervise ja arengu jälgimiseks tehakse lastele regulaarseid tervisekontrolle. Selleks teevad koostööd nii lastearstid, perearstid, pereõed kui ka eriarstid. Jälgitakse nii lapse füüsilist kui psüühilist arengut, sh kasvu, kaalu, kuulmist, nägemist, kõnet. Tervisekontrollide sisu sõltub lapse vanusest.
Peamiselt on kokkuleppelised etapid laste arengus seotud keele ja kõne arenguga, liikumisega, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskustega ning kognitiivsete oskustega. Lapse arenguetapid annavad üldise ettekujutuse oodatavatest muutustest, kuid iga lapse areng on erinev.
Spetsialisti poole peaks abi saamiseks pöörduma siis,kui lapsel puudub enamikarenguetapi jooksul tavaliselt omandatavatest oskustest. Mure korral tasub kõrvalekaldeid ja tähelepanekuid arutada oma perearsti, lastearsti või vastava valdkonna spetsialistiga.
Sul on õigus ka teisele arvamusele, juhul kui kahtled raviarsti otsuses. Perearst saab soovitada teist eriarsti või raviasutust.
Teisese arvamuse võid küsida nii pandud diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või raviteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju kui ka raviga seotud riskide kohta. Kui kahtled eriarsti hinnangus, siis küsi perearstilt saatekiri teise eriarsti juurde teisese arvamuse saamiseks. Sinu lapse raviarst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik Sinu lapse ravi kajastavad dokumendid.
Ole valmis selleks, et lõpliku diagnoosi saamine võib võtta päris kaua aega. Sama sümptom võib osutada erinevatele seisunditele. Tegeliku diagnoosini jõudmiseks võib olla vaja teha erinevaid uuringuid ja analüüse. See tähendab omakorda erinevate arstide ja haiglate vahel liikumist.
Sa ei ole kohustatud minema oma elukohajärgsesse haiglasse, võid valida endale ja oma lapsele sobiva arsti ja haigla. Näiteks mõned arstid on spetsialiseerunud spetsiifilistele haigustele ning oskavad haiguse kohta anda väga hea info, mida oodata ja kuidas ravi korraldada.
Pane tähele, et erinevate analüüside tulemused ilmuvad Terviseportaali erinevatel aegadel. See, et ühe analüüsi tulemused on Terviseportaalis üleval, ei tähenda veel seda, et arstil on kogu vajalik info diagnoosi panemiseks. Arst vaatab kõikide tehtud analüüside tulemusi ning alles siis saab teha edasisi otsuseid. Analüüsi vastuseid oskab tõlgendada kõige täpsemini Sinu lapse raviarst, internetist ise otsitud selgitused ei pruugi olla Sinu lapse seisundi kohta asjakohased.
Lapse elukvaliteeti ei määra ainuüksi diagnoos, vaid tähtis on ka lapse tegelik igapäevaeluga toimetulek. Kui lapse arengus on probleeme, võib mõnikord piisav olla täiendavast jälgimisest ja toetamisest. Asjakohase ravi toel või täiendavate uuringute tulemusel võib ka selguda, et lapse erivajadus ei olegi püsiv.
Tervisekassa.