Lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ja võib olla esimene, kes märkab probleemi oma lapse tervisega. Oluline on võimalikult kiiresti otsida vajalikku abi ning mitte jääda oma mures üksi. Pea nõu oma perearsti või pereõega, sest diagnoosimine annab võimaluse edasise abi pakkumiseks.


Probleeme arengus võib märgata lapse korralisel läbivaatusel ka laste- või perearst ise, kes saab suunata lapse täiendavatele uuringutele eriarstide juurde.


Mahajäämust võrreldes eakaaslastega võivad tähele panna õpetajad koolis või lasteaias või teised spetsialistid, kes lapsega tihti kokku puutuvad. Nende tähelepanekud on väärtuslikud ja neid tuleks võtta tõsiselt. Siiski on oluline meeles pidada, et õpetajad pole lapse arengu ega terviseseisundi hindamise eksperdid. Nende tagasiside võib olla esialgseks hoiatusmärgiks, mis vajab edasist hindamist.


Diagnoosi ei ole vaja karta. Diagnoos ise ei muuda lapse terviseseisundit või arengutaset kuidagi, kuid see annab võimaluse edasise abi pakkumiseks.