Iseteenindus
Koolikaart
Eesti kaardilt leiad kõik Eesti üldhariduskoolid.
Päästeamet: 14. oktoobril, kell 15.00-15.10 toimub ohuteavituse test, käivituvad sireenid. Ohtu pole. Lisainfo: olevalmis.ee
Kooli peab minema laps, kes on enne jooksva aasta 1. oktoobrit saanud seitsmeaastaseks. Kohalik omavalitsus määrab igale lapsele elukohajärgse kooli.Kooli määramisel arvestatakse kooli lähedust lapse elukohale, õdede-vendade õppimist samas koolis ning võimalusel ka vanemate soove.
Alati ei ole elukohajärgses koolis selliseid tingimusi, et need oleksid lapse erivajadusi arvestavad. Siis tuleb omavalitsusel tagada lapse vajadusi arvestavad õppimisvõimalused muus koolis. Kui see kool asub teises omavalitsuses, peab elukohajärgne omavalitsus korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud.
Õpilase arengu toetamiseks on koolis eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide peamine ülesanne on õpilaste erivajaduste tuvastamine, õppija toetamine ning õpetajate nõustamine, kuidas kohandada õpet lapse erivajadust arvestades. Põhiline vastutus erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel on õpetajal.
Eesti kaardilt leiad kõik Eesti üldhariduskoolid.
Iseteenindus
Koolikaart
Eesti kaardilt leiad kõik Eesti üldhariduskoolid.
See, millist tuge Sinu laps konkreetselt vajab, ei sõltu niivõrd tema meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, vaid sellest, milline õppekorraldus on talle sobiv ja jõukohane. Kui Sinu laps vajab koolis tuge, saab selle korraldada tavaklassis või eriklassis, osaliselt individuaalõppena või väiksemas rühmas.
Põhikoolis ja gümnaasiumis peab kool pakkuma õpilasele üldist tuge:
Kui üldisest toest ei piisa, siis võib vaja olla tõhustatud tuge või erituge. Sellise täiendava toe vajadust hindab Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond koos spetsialistidega teistest valdkondadest, nt eriarstid, sotsiaaltöötajad jne.
Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes vajab pidevat tugispetsialistide teenust ning individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes või osaajaga õpet individuaalselt või väiksemas rühmas või individuaalset tuge tavaklassis toimuva õppetöö ajal või õpet eriklassis.
Erituge rakendatakse õpilasele, kes vajab puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust, mis on vajaduse korral lõimitud sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega; osaajaga õpet individuaalselt või väiksemas rühmas või pidevat individuaalset tuge tavaklassis või õpet eriklassis.
Sõltuvalt Sinu lapse terviseseisundist ja individuaalsest arengust on tal võimalus põhiharidust omandada kas tavapärase põhikooli riikliku õppekava järgi või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi.
Lihtsustatud õppekava on mõeldud intellektipuudega õpilastele:
Toimetuleku- ja hooldusõppes õppivale õpilasele peab kool koostama individuaalse õppekava.
Kui laps oma tervise või individuaalse arengu tõttu ei ole 7-aastaseks saades veel valmis kooli minema, saab tema õppimiskohustuse algust ühe aasta võrra edasi lükata. Õppimiskohustuse alguse edasilükkamiseks on vajalik lapse koolivalmidust hinnanud lasteaia või koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse saamiseks pead esitama Rajaleidjale taotluse - kuidas seda teha, saad täpsemalt lugeda sammust "Kaasava hariduse põhimõtted".
Kui Sinu lapse terviseseisund ei luba tal igapäevaselt koolis käia, saab laps jääda koduõppele. Koduõppele võib jääda 1.-9.klassi õpilane, kellel on raske haigus või puue ja kui tema erivajadusega arvestamiseks puuduvad koolis võimalused ja tingimused.
Lapse koduõppele jätmiseks esita koolile taotlus. Taotlusele tuleb lisada koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Samuti peab taotlusele lisama õpilase tervisliku seisundi kirjelduse. Selle saad oma lapse perearsti või raviarsti käest.
Koduõppe otsustab kooli õppenõukogu. Pane tähele, et ilma lapsevanema nõusolekuta kool Sinu last koduõppele suunata ei tohi!
Kui Sinu laps viibib haiglaravil, on tal õigus saada haiglaõpet. Haiglaõpet koordineerivad kaks riigikooli: Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Maarjamaa Hariduskolleegium ning Haapsalu Viigi Kool. Õpetamise kohta peab haiglaõpetaja päevikut, kuhu ta märgib haiglaõppe toimumise kuupäevad, õppe sisu, hinnangud ja hinded. Kui laps on haiglas üle kümne päeva, siis teeb haiglaõpetaja koostööd kooliga, kus Sinu laps tavapäraselt käib.
Kui haiglaravi lõpeb, peab haiglaõpetaja andma Sinu lapse koolile kirjalikult ülevaate haiglas läbiviidud õpingute sisust, õpilasele antud sõnalistest hinnangutest ja hinnetest. Samuti saab haiglaõpetaja anda soovitusi õppetöö edasiseks korraldamiseks.
Õpilasele jõukohase tempo valimiseks saab õpilasele koostada individuaalse õppekava ning anda õpitulemuste saavutamiseks just nii palju aega, kui õpilasel vaja. Selleks võib vajadusel pikendada klassi läbimise aega.
Liikumis- ja meelepuuetega õpilastele võib kooli või individuaalse õppekavaga määrata õppeajaks põhikoolis 10 aastat. Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilastel 12 aastat.
Haridusliku erivajadusega õpilasele, kes on 9. klassi lõpetanud, võib kool pakkuda lisaõpet. Lisaõpe on mõeldud neile põhikooli lõpetanutele, kes vajavad täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks.
Lisaõpe kestab ühe õppeaasta ja toimub õpilase jaoks samas tuttavas keskkonnas. Kui õpilane jääb lisaõppele, koostatakse talle koolis üleminekuplaan. Sellega määratakse tema konkreetne õppe sisu ja päevakava. Lisaõppe võimaluste kohta saad täpsemat infot oma lapse õpetajalt.
Haridus- ja teadusministeerium
Haridus- ja Noorteamet