Abivajaduse hindamisel antakse hinnang lapse toimetulekule erinevates eluvaldkondades:

• füüsiline areng,
• tervislik seisund, sh vaimne tervis,
• psühholoogiline ja emotsionaalne seisund,
• sotsiaalsed oskused,
• kognitiivsed võimed,
• hariduse omandamine,
• pere majanduslik olukord,
• last kasvatava isiku vanemlikud oskused.

Hindamiseks võid Sa pöörduda oma piirkonna lastekaitsetöötaja poole, aga ta võib ka ise Sinuga ühendust võtta, kui info lapse võimalikust abivajadusest on juba näiteks arstilt või õpetajalt omavalitsusse jõudnud.

Abivajaduse hindamisel vestleb lastekaitsetöötaja nii lapsega (kui lapse seisund seda võimaldab) kui lapsevanemaga. Mõnikord võivad hindamisel osaleda ka teised pereliikmed või lapsele olulised võrgustikuliikmed.

Hindamise käigus kogutud info sisestab lastekaitsetöötaja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). Lapsevanemana on Sul õigus alati paluda väljavõtet Sinu lapse kohta STAR-is oleva hindamisinfo kohta.

Kohustuslikke dokumente, mida hindamisel tuleb esitada, ei ole. Siiski on abiks, kui Sul on hindamisel kaasas oma lapse seisundit kirjeldavad dokumendid, sest siis ei pea muretsema, et mõni oluline infokild ununeb hindamise käigus läbi rääkida.

Sellisteks dokumentideks võivad olla nt:

• väljavõte haigusloost,
• raviplaan,
• koolis koostatud arengukava,
• rehabilitatsiooniplaan,
• puude tuvastamise otsus

või mõni muu lapse seisundit ja abivajadust kirjeldav hinnang või kokkuvõte.

Eesti lastekaitsetöötajad tuginevad abivajaduse hindamisel lapse heaolu hindamise käsiraamatule ja lapse heaolu kolmnurga meetodile. Käsiraamat on riiklik juhendmaterjal lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Hindamistulemusi ja lapse vajadusi arvestades annab lastekaitsetöötaja infot Sinu lapsele sobivate võimalike toetavate teenuste ja toetuste kohta. Ühiselt saate otsustada, milline abi on hetkel põhjendatud.

Vajaliku teenuse korraldamiseks või toetuse määramiseks tehakse omavalitsuse poolt otsus. Teenusele suunamise otsuses on tavaliselt kirjas ka teenuse rahastamise korraldus. Osade teenuste eest maksab omavalitsus täies mahus, mõnel juhul võib olla vajalik ka pere omaosalus.

Lisainfot oma KOV-is pakutavate teenuste ja toetuste tingimuste kohta uuri oma KOV-i kodulehelt või küsi julgelt selgitusi lastekaitsetöötajalt.

Kui Sinu hinnangul laps ei saa vajalikku abi või pakutav abi ei ole kvaliteetne, on Sul õigus KOV-i otsus või toiming vaidlustada. Selleks tuleb 30 päeva jooksul, kui sa said otsusest teada, esitada vaie kohalikule omavalitsusele. Vaie võib olla nii suuline kui kirjalik ja selle võib esitada vabas vormis.

Vaides tuleb märkida:

• kellele vaie on esitatud (omavalitsuse nimetus),
• kes vaide esitab (Sinu nimi ja kontaktandmed),
• selle otsuse või toimingu kirjeldus, mis vaidlustatakse,
• põhjused, miks Sa KOV-i otsuse või toiminguga ei nõustu,
• selgelt väljendatud nõue, mida Sa soovid, et KOV oma otsuses või tegevuses muudaks.

Lisaks vaide esitamisele on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Otsus abi korraldamise kohta tuleb reeglina teha kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Otsus võib aga tähendada ka teenuse järjekorda võtmist, mitte veel teenusele suunamist. Samuti on mõnede teenuste ja toetuste puhul seadusega kehtestatud teistsugused otsustamise tähtajad. Täpsemalt oskab Sinu KOV-is pakutavate teenuste ja toetuste tingimuste kohta infot anda lastekaitsetöötaja.

Ühest abivajaduse hinnangu kehtivuse reeglit ei ole. Tavaliselt tehakse uus hindamine siis, kui lapse abivajadus on muutunud ning ta vajab täiendavat abi. Kui kordushindamist on vaja, siis lepib lastekaitsetöötaja selle eraldi kokku. Täpsemalt oskab sinu KOV-i hindamise läbiviimise korraldust selgitada lastekaitsetöötaja.

Sotsiaalhoolekande seadus

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium - Abivajav laps
Sotsiaalkindlustusamet - Lasteabi - Lapse heaolu hindamise käsiraamat